Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on andnud uue hoo vahepeal seiskunud Euroopa Liidu laienemisprotsessile. Nii Ukraina kui ka teiste kandidaatriikide puhul on ELi vastuvõtmiseni pikk tee. Siiski on kasulik juba praegu uurida, kuidas hakkab Ukraina võimalik liikmesus mõjutama ELi ja Eestit.
Raportis analüüsitakse Ukraina liitumise mõjusid viies valdkonnas: institutsioonid ja poliitiline tasakaal, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika, eelarve, majandus ning digiühiskonna areng:
- Ukraina liitumise otsene mõju Eesti positsioonile ELi institutsioonides on suhteliselt väike: teatav Eesti hääletuskaalu vähenemine Euroopa Liidu Nõukogus ja võimalik ühe saadikukoha kaotus Euroopa Parlamendis.
- Neist kaotustest palju olulisem on Ukraina kui meiega samameelse riigi hääle lisandumine ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse. See tugevdaks ELi suutlikkust hoolitseda Euroopa julgeoleku ja kaitse eest ning tegutseda geopoliitilise jõuna nii Euroopas kui ka mujal maailmas.
- Seniste reeglite alusel oleksid Ukraina toetused u 9% ELi eelarvest. Eesti puhul tähendaks see ligi 40 miljoni võrra suuremat sissemakset, mis moodustab 0,09% Eesti SKPst. Eesti toetused vähenevad igal juhul jõukuse kasvades; Ukraina liitumine vaid kiirendab seda protsessi.
- Eesti ettevõtted saaksid kasu piiranguteta juurdepääsust Ukraina mahukale turule ning riigi sõjajärgsest ülesehitusest tulenevatest ekspordi- ja investeerimisvõimalustest. Ukraina sõjapõgenikud on suurendanud Eesti tööealise rahvastiku osakaalu, ent kui nad peaksid pöörduma tagasi kodumaale, võib neid olla keeruline asendada.
- Eesti ja Ukraina tihe koostöö digivaldkonnas on kasulik nii Eesti ettevõtetele kui ka küberjulgeoleku tagamiseks. Eestil on võimalik õppida Ukraina kogemusest, kuidas parandada riigi küberkerksust ning jagada neid õppetunde ka ELis.
Raport esitab Eestile rea uuringust tulenevaid poliitikasoovitusi. Näiteks soovitatakse Eestil osaleda konstruktiivselt aruteludes ELi institutsionaalsete uuenduste, sh kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamise üle ning toetada Ukraina kaasamist ELi kaitsekoostöösse juba enne täisliikmeks saamist.
Laadi alla ja loe: Ukraina Euroopa Liiduga liitumise mõju Euroopa Liidule ja Eestile (PDF)
See raport on osa Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) uurimisprojektist, mille RKK viis läbi koostöös Brüsselis asuva Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) ning Ukraina Konjuktuuri- ja Poliitikainstituudiga. Projektis hinnati Ukraina Euroopa Liiduga liitumise poliitilisi ja majanduslikke mõjusid nii ELile kui ka Eestile. Projekti juhtis RKK asedirektor ja välispoliitika programmi juht dr Kristi Raik. Uurimistööd toetas Eesti välisministeerium.
Projekti eelnevad ingliskeelsed publikatsioonid analüüsisid Ukraina liitumise mõjusid ELile
viies valdkonnas. Allpool on toodud publikatsioonide loetelu.
- Michael Emerson „The Potential Impact of Ukrainian Accession on the EU’s Budget – and the Importance of Control Valves“ (Ukraina ühinemise võimalik mõju ELi eelarvele ja kontrollimehhanismide tähtsus);
- Steven Blockmans „The Impact of Ukrainian Membership on the EU’s Institutions and Internal Balance of Power“ (Ukraina liikmesuse mõju ELi institutsioonidele ja sisemisele jõudude tasakaalule);
- Kristi Raik ja Steven Blockmans „Accelerator for a Geopolitical Europe: Potential Impact of Ukraine’s Membership on EU Foreign, Security, and Defence Policy“ (Euroopa kiire tõus geopoliitiliseks jõuks: Ukraina liikmesuse võimalik mõju ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikale);
- Merle Maigre „An E-Integration Marathon: The Potential Impact of Ukrainian Membership on the EU’s Digitalisation and Cybersecurity“ (E-integratsiooni maraton: Ukraina liikmesuse võimalik mõju ELi digitaliseerimisele ja küberjulgeolekule);
- Tinatin Ahvlediani ja Veronika Movtšan „The Impact of Ukraine’s Accession on the EU’s Economy: The Value Added of Ukraine“ (Ukraina ühinemise mõju ELi majandusele: Ukraina lisandväärtus).
