18 sõjakuu jooksul on Ukraina saavutanud märkimisväärseid edusamme digipöörde ja usaldusteenuste rakendamise alal. Praeguses geopoliitilises olukorras on ELi väärtustest ja põhimõtetest juhinduvate uuenduslike digilahenduste, tehnoloogia ja taristu edasiarendamine üha olulisem.
Sõda on tõuganud Ukrainat taotlema Euroopa Liidu liikmesust ja seeläbi juurdepääsu ELi digitaalsele ühisturule, mis eeldab rahvusvaheliste nõuete ja standardite täitmist.
Artiklis vaadeldakse Ukraina võimalikku mõju ELi digitaliseerimisele ja küberjulgeolekule ning tuuakse välja Venemaa agressioonist saadud õppetunnid. Artikli soovitused:
- Ukraina tõhusat küberkaitset on aidanud tagada institutsioonide kohandamine, ennetavad kaitsemeetmed ja välistoetuse kasutamine. Need protsessid peavad jätkuma.
- Kaitse sõjalise sissetungi vastu nõuab nüüd võimet digitoiminguid ja andmehaldust hajutada ning ka väljapoole riigi piire paigutada.
- Juurdepääs usaldusväärsetele avalikele digiteenustele ja elektroonilisele isikutuvastusele on sõjaolukorras ülioluline. See peab jääma valitsuste prioriteediks.
- Venemaa sõjaväe taktikaliste valikute põhjalik analüüs aitab Euroopal uusi küberründe vahendeid ja meetodeid ette näha ning end nende vastu kaitsta.
Tõhusa küberkaitse seisukorra loomine on maraton, mitte sprint.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): An E-Integration Marathon: The Potential Impact of Ukrainian Membership on the EU’s Digitalisation and Cybersecurity (PDF)
Artikkel on kolmas väljaanne projektis „Ukraina ELiga liitumise poliitiline ja majanduslik mõju ELile ja Eestile“, mille RKK viis läbi koostöös Brüsselis asuva Euroopa Poliitikauuringute Keskusega ning Ukraina Konjunktuuri- ja Poliitikainstituudiga. Multidistsiplinaarne uurimisrühm hindab Ukraina ELiga ühinemise võimalikku mõju poliitika, julgeoleku, institutsioonide, majanduse ja eelarve vallas. Projekti juhib RKK asedirektor dr Kristi Raik ja toetab Eesti Välisministeerium.
Loe ka projekti teisi publikatsioone:
