Kuna Euroopa Liit plaanib aasta lõpuks otsustada, kas alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga, on poliitilise arutelu soodustamiseks viimane aeg avada selle otsuse praktilisi tagajärgi.
Oluline osa arutelust käsitleb Ukraina mõju Euroopa Liidu eelarvele, mille kohta käesolev dokument annab esialgse kvantitatiivse hinnangu, tuginedes võrdluseks Poola ja Rumeenia juhtumitele. Ukraina liitumisega seotud kulud oleks kahtlemata märkimisväärsed, kuid hirmujutud, et selle tulemusel saaks kõigist ELi liikmesriikidest eelarvesse netomaksjad, on täiesti alusetud. Kehtivad kontrollimehhanismid piiravad nii ühtekuuluvus- kui ka põllumajandustoetusi.
Isegi kui eeldada, et Ukraina ühineb 2030. aastal, annab ühinemise täielik mõju tunda alles 2040. aastatel, arvestades põllumajandustoetuste järkjärgulist rakendumist. Selleks ajaks on aga palju muutunud. Muu hulgas on alates 2004. aastast ühinenud liikmesriigid jõudnud järele ELi keskmisele sissetuleku tasemele, luues eelarvesse ruumi uutele ja vaesematele liikmesriikidele.
Loomulikult ei ole siiani selge, kuidas lõpeb sõda Ukrainas ja kuidas rahastada riigi ülesehitust, kasutades lisaks ELi juba kavandatud ulatuslikele meetmetele ka teiste G7 riikide ja rahvusvaheliste finantsasutuste toetust ning võib-olla ka Venemaa külmutatud varasid. Sellele vaatamata näib Ukraina võimaliku ühinemise eelarve võrdlemisi hallatav.
Michael Emersoni kirjutis on esimene väljaanne projektis “Ukraina EL-iga liitumise poliitiline ja majanduslik mõju EL-ile ja Eestile”, mille RKK viis läbi koostöös Brüsselis asuva Euroopa Poliitikauuringute Keskusega ning Ukraina Konjunktuuri- ja Poliitikainstituudiga. Multidistsiplinaarne uurimisrühm hindab Ukraina ELiga ühinemise võimalikku poliitilist, julgeolekuga seotud, institutsioonilist, majanduslikku ja eelarvelist mõju. Projekti juhib RKK asedirektor dr Kristi Raik ja toetab Eesti Välisministeerium.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Potential Impact of Ukrainian Accession on the EU’s Budget – and the Importance of Control Valves (PDF)
