Kas Ukraina kodanike koju naasmine on tõesti võimalik?
2025. aastal viibis sõja tõttu väljaspool kodumaad umbes 6,9 miljonit ukrainlast ning rändeiive on Ukrainas sõja neljandal aastal endiselt negatiivne.
Loe rohkem
Ukraina
Venemaa sõda Ukrainas: Ukraina strateegia ja Lääne sõjaline abi
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on rahvusvahelised partnerid pakkunud Ukrainale märkimisväärset sõjalist abi. USA kriitilise tähtsusega sõjalise abi ajutine peatumine 2025. aasta alguses tekitas muret Ukraina strateegia pärast Venemaa tõrjumisel. Ehkki on keeruline ennustada, milliseks lahinguväli 2025. aastal kujuneb, on tugevad sidemed Lääne partneritega Ukraina jaoks otsustava tähtsusega, et jätkata kurnamissõda ülekaaluka vaenlase vastu.
Loe rohkem
Ukraina tulede püsimisjõud. Õppetunnid elektrisektori vastupidavusest sõja ajal
Ukraina jätkab võitlust, et säilitada kogu riigis elektrivarustus, samas kui Venemaa suurendab õhurünnakuid ja suunab neid üha rohkem elektritootmisrajatistele. Ukraina energiasüsteemi märkimisväärne vastupidavus tuleneb mitmest tegurist: elektrisüsteemi varuvõimsus ja kohanemisvõime, sissetungieelsed ettevalmistavad meetmed ning suutlikkus taastada kahjustatud või hävitatud rajatisi.
Loe rohkem
ELi kaitsepoliitika: kaitsetööstuse tugevdamine
2022. aasta märtsis heaks kiidetud ELi strateegilise kompassiga kehtestati „ühine strateegiline visioon ja konkreetsed eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks“. Liikmesriigid tunnistasid, et peavad „investeerima rohkem ja targemini võimetesse ja innovatiivsetesse tehnoloogiatesse, täitma strateegilised lüngad ning vähendama tehnoloogilist ja tööstuslikku sõltuvust“. Artiklis vaadeldakse, millised on olnud vahepealsed ELi kaitsetööstuse valdkonnas tehtud edusammud.
Loe rohkem
Eesti roll muutuvas rahvusvahelise arengukoostöö arhitektuuris
Arengukoostöö on riikide jaoks pehme jõu tööriist, mille abil levitatakse oma väärtusi, tugevdatakse suhteid partnerriikidega ja vähendatakse globaalset vaesust. Rahvusvahelise poliitika seniste normide ja jõujoonte muutumine avaldab mõju ka globaalsele arengukoostööle, mistõttu on oluline analüüsida Eesti senist arengukoostööd ja selle tulevikusuundumisi.
Loe rohkem
Heidutus ja hübriidsõda. Venemaa sõda Ukrainas: õppetunnid Taiwanile ning Põhja- ja Baltimaadele
Riikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Loe rohkem
Sisemine vaenlane: venelased Ukraina armee ridades ja postsovetliku identiteedi lõhenemine
Alates sõja algusest 2014. aastal kuni 2019. aastani võitles Kiievi poolel teadaolevalt umbes 3000 venelast. Aastaks 2024 nende arv vähemalt kolmekordistus algsete dissidendipataljonide taassünni ning täiendavate eriüksuste moodustumisega. Mis ajendab teisitimõtlevaid venelasi riigi vastu relva haarama? Kuidas nende visioonid ja vahendid üksteisega suhestuvad? Me ei pruugi kunagi mõista pataljonide tegevuse täielikku ulatust, taktikalisi eesmärke ja sisemist dünaamikat, kuid nende ideoloogiad ja ilmsed sihtrühmad räägivad nii mõndagi Venemaa sisemisest lõhenemisest ja võimalikest sõjajärgsetest tulevikest.
Loe rohkem
Sest nii ju saab: Venemaa tuumaähvardused Ukraina sõja ajal
Moskva on aastaid survestanud läänt tunnustama Venemaad võrdväärse mõjuvõimuga riigina ja nõustuma Venemaa arusaamaga sellest, kuidas maailmakorda ümber kujundada. Et sundida rahvusvahelist kogukonda Venemaa võimu austama, on kasutatud mitmesuguseid strateegilise heidutuse meetmeid, näiteks tuumaähvardusi.
Loe rohkem
Venemaa sõda Ukrainas: Droonikeskne sõjapidamine
2024. aasta detsembris teatas major Robert Brovdi (Madjar), kes on Ukrainas droonidel põhineva sõjapidamise arendamise eestvedaja, et tema rünnakudroonide rügemendist saab Ukraina relvajõududes eraldiseisev mehitamata brigaad. Alates 2022. aastast on Ukraina droonivõimekus kiiresti paranenud, kasutusele on võetud üle miljoni drooni. Kuid küsimus ei ole pelgalt numbrites – Ukraina relvajõud on võtnud omaks täielikult droonikeskse sõjalise strateegia.
Loe rohkem
Hiina Rahvavabastusarmee (PLA) õpib Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse
Rohkem kui kaks aastat pärast Venemaa sõja algust Ukrainas teatas Rahvavabastusarmee struktuurimuudatusest: strateegilised tugijõud (SSF, strategic support force) saadeti laiali, nende asemel asutati uus üksus infotugijõud (ISF, information support force). See on järjekordne samm, mis näitab, kuidas Hiina sõjavägi oma infovõimekust tugevdab.
Loe rohkem
