Venemaa on ajalooliselt olnud „raudteeimpeerium“, tuginedes oma raudteedele, et ühendada maailma suurima riigi tohutut maa-ala. Raudteeliinid on Venemaa maismaaoperatsioonide ja sõjamajanduse jaoks üliolulised logistikateed, mängides keskset rolli sõjategevuses nii Tsaari-Venemaal kui ka Nõukogude Liidus.
Loe rohkem
Venemaa poliitilise õhustiku ja 2022. aasta septembris välja kuulutatud mobilisatsiooni tõttu on tuhanded venelased kodumaalt lahkunud. Kuigi enamik neist asus elama postsovetlikesse riikidesse, liikus märkimisväärne osa ka ELi liikmesriikidesse. Viimasel paaril aastal on asjatundjad uue venelaste sisserände vastu suurt huvi üles näidanud ning seda nähtust on rohkelt käsitletud. Paljudel käsitlustel on aga olulisi puudusi.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on esimene rahvusvaheline konflikt, kus vastaspooled on sõjalistel eesmärkidel aktiivselt arendanud ja kasutanud tehisintellekti.
Loe rohkem
Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pidanud Ukraina vastu täiemahulist sõda. Moskva on muutnud oma pahatahtlikku tegevust ja sekkumisi lääneriikide suunal, et õõnestada Kiievile antavat toetust.
Loe rohkem
2024. aasta veebruarist juulini sõlmisid 22 riiki Ukrainaga kahepoolsed julgeolekulepped. Artiklis võetakse need lepped lähema vaatluse alla ning selgitatakse nende peamisi sarnasusi ja erinevusi, et paremini mõista lepete sisu ja võimalikku mõju.
Loe rohkem
Venemaa korraldab infooperatsioone ja avaldab psühholoogilist survet eesmärgiga õõnestada ja diskrediteerida Ukraina mobilisatsiooni, kahjustada Ukraina kodanike moraali ja nõrgestada nende tahet oma riiki kaitsta. Selle eesmärgi saavutamiseks levitavad Venemaa sõjavägi ja eriteenistused sotsiaalvõrgustikes nii ehtsaid kui ka võltsitud fotosid ja videosisu. Vene eriteenistused kasutavad kuritahtliku sisu loomiseks ka Ukraina praegusi ja endisi meeskodanikke, kes on sõjas vabatahtlikult poolt vahetanud. Desinformatsiooni levitatakse ka Ukrainas hiljuti arutatud ja välja kuulutatud uute mobilisatsiooni puudutavate seaduste kohta.
Loe rohkem
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi esimestest päevadest on Ukraina asümmeetrilises sõjas võitlemiseks vajanud tohutul hulgal relvi ja laskemoona. Seejuures on kasutatud olemasolevaid varusid – Nõukogude-aegset ja Ukrainas toodetud relvastust – ning toetutud partnerriikide abil. Siiski on ilmnenud, et sellest ei piisa, eriti kui välistarnetes esineb katkestusi. Riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks, iseseisvuse säilitamiseks ja sõjalise võidu saavutamiseks on eluliselt tähtis taastada Ukraina sõjatööstuskompleks.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal pani proovile nii Ukraina riigiaparaadi kui ka kogu ühiskonna toimimise. Kogu senise sõja jooksul aastatel 2022–2024 tsiviilühiskonna, poliitilise eliidi ja sõjaväe vahelistes suhetes toimunud muutustes võib eristada kaht faasi.
Loe rohkem
Võim loob õigust ja selle tõlgendusi olenemata sellest, kas see teenib rahvusvahelise õigluse eesmärke. Neid eesmärke püüab täita reeglitel põhinev rahvusvaheline kord, vaatamata oma paljudele puudustele.
Loe rohkem
Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on andnud uue hoo vahepeal seiskunud Euroopa Liidu laienemisprotsessile. Nii Ukraina kui ka teiste kandidaatriikide puhul on ELi vastuvõtmiseni pikk tee. Siiski on kasulik juba praegu uurida, kuidas hakkab Ukraina võimalik liikmesus mõjutama ELi ja Eestit.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
