Venemaa sõda Ukrainas: suure strateegia areng
Samal ajal kui Venemaa sõda Ukrainas jätkub juba kolmandat aastat, avaldame teise artiklisarja, mis käsitleb sõja eri aspekte. Paljud artiklite autorid elavad ja töötavad Ukrainas.
Loe rohkemSamal ajal kui Venemaa sõda Ukrainas jätkub juba kolmandat aastat, avaldame teise artiklisarja, mis käsitleb sõja eri aspekte. Paljud artiklite autorid elavad ja töötavad Ukrainas.
Loe rohkemVenemaa sõda Ukrainas on jõudmas kolmandasse aastasse. Alustame uut lühiülevaadete sarja konflikti erinevatest aspektidest. Paljud artiklite autorid töötavad Ukrainas.
Loe rohkemKui Vene Rahvuskaart (Rosgvardija) 2022. aasta 24. veebruaril koos Moskva regulaarvägedega Ukrainasse tungis, sai selgeks, mida president Vladimir Putin sõjast ootas: „sõjaline erioperatsioon“ pidi lõppema Kiievi kiire alistumisega. Vene Rahvuskaart pidi täitma okupatsiooni võtmeülesandeid ja suruma maha ukrainlaste vastuhaku uuele võimule. Kuna see plaan ebaõnnestus, sattusid rahvuskaardi üksused ootamatult konventsionaalsesse sõtta, milleks neil polnud väljaõpet ega varustust.
Loe rohkemUkraina ELi ühisturuga sidumise alused määratleti ELi ja Ukraina assotsiatsioonileppes, mille üks põhikomponente, põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond (DCFTA) on sillutanud teed Ukraina järkjärgulisele lõimimisele ELi ühisturuga.
Loe rohkem18 sõjakuu jooksul on Ukraina saavutanud märkimisväärseid edusamme digipöörde ja usaldusteenuste rakendamise alal. Praeguses geopoliitilises olukorras on ELi väärtustest ja põhimõtetest juhinduvate uuenduslike digilahenduste, tehnoloogia ja taristu edasiarendamine üha olulisem.
Loe rohkemEL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkemIga uus liikmesriik on avaldanud ELi institutsioonide struktuurile mõningast mõju, kuid Ukraina suurust arvestades oleks tema ühinemise mõju erakordne.
Loe rohkemUkraina suutlikkus tõrjuda maailma üht tugevaimat sõjalist jõudu on rahvusvahelist kogukonda üllatanud. Pärast täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ei ole ei Venemaa – vaatamata oma arvulisele ja võimete ülekaalule – ega ka Ukraina suutnud saavutada üleolekut õhus.
Loe rohkemEnne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkemKuna Euroopa Liit plaanib aasta lõpuks otsustada, kas alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga, on poliitilise arutelu soodustamiseks viimane aeg avada selle otsuse praktilisi tagajärgi.
Loe rohkem