2022. aasta raputas läänemaailma ärkvele. Globaalse lõuna reaktsioon Ukraina sõjale tõi esile Venemaa püsiva mõjuvõimu Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Loe rohkem
Täiemahulise sõja esimestel nädalatel teatas Ukraina, et Moskva võimud küüditavad okupeeritud aladelt lapsi ja kavandavad nende lapsendamist Venemaal. Hiljem on ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Parlament ja USA välisministeerium Ukraina süüdistusi kinnitanud. Teadaolevate ohvrite hulk kasvab päev-päevalt ning hinnangute kohaselt küündib riigist välja saadetud laste arv juba sadadesse tuhandetesse. Ometi ei ole selle sõjakuriteo peatamiseks tehtud piisavalt ja kahjuks ongi sellises olukorras võimalik vähe ära teha.
Loe rohkem
Pärast Ukraina iseseisvumist 1991. aastal on oht Venemaaga sõtta sattuda mitmel korral päevakorda kerkinud ja siis jälle vaibunud. Paljude välisvaatlejate silmis oli 2014. aastal vallandunud sõda pigem Venemaa toetatud separatistide algatatud hübriidsõda kui täiemahuline sõda ning Minski kokkulepped pidid selle vaigistama. Enne 2021. aasta lõppu, mil USA tõi päevavalgele tõendid Venemaa sõjaplaanidest, uskusid vaid üksikud vaatlejad, et Venemaa võib minna Ukraina survestamisest ja hirmutamisest kaugemale. Kui sõda 2022. aasta veebruaris puhkes, kõlas kõikjal küsimus „miks?“.
Loe rohkem
Hoolimata ulatuslikest sanktsioonidest, kurnavast islamirevolutsioonist ja sõjast Iraagiga on Iraan suutnud viimastel aastakümnetel nullist üles ehitada iseseisva kaitsetööstuse ja näidata arvestatavat võimsust relvasüsteemide tootmisel. Edu algas kolmanda põlvkonna hävitajate ja tankide lihttehnoloogilise pöördprojekteerimisega ning nüüdseks on jõutud suure täpsusega pikamaa ballistiliste rakettide tootmiseni.
Loe rohkem
Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.
Loe rohkem
Venemaa kavandatud võidukas sõjaline erioperatsioon, millega loodeti Ukraina pealinn Kiiev vallutada kolme päevaga, on kestnud juba peaaegu üheksa kuud. Samal ajal, kui Ukraina relvajõud jätkavad võitlust vaenlasega lahinguväljal, peavad juristidest võitlejad aitama Ukrainat, et tagada neile õiguslik kaitse Venemaa ebaseadusliku kallaletungi eest, ja võtma toimepanijad vastutusele.
Loe rohkem
29. oktoobril astus Venemaa välja Musta mere teraviljaleppest, mille eesmärk on tagada sõjast räsitud Ukrainast hädavajalike põllumajandussaaduste vedu näljahäda äärel olevatesse maailma lõunapoolsetesse riikidesse. Vaid paar päeva hiljem teatas Venemaa, et liitub taas leppega. Kas need mahhinatsioonid koos Ukraina nisu süstemaatilise varastamise ja edasitoimetamisega Assadi režiimile on ühe ja sama Venemaa-pusle tükid, osad ühest ja samast võitlusest multipolaarse maailmakorra eest? Artiklis seletatakse leiva tähtsat ja keerukat rolli Süüria kodusõjas ning tuuakse esile seosed Venemaa geopoliitilise strateegia, eesmärkide ja riiklike doktriinidega.
Loe rohkem
Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.
Loe rohkem
Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” kümnes osa käsitleb lääne sõjalist abi Ukrainale.
Loe rohkem
Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” üheksas osa on Venemaa propagandasõjast.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
