Ukraina

Miks Venemaa sõtta läks? Kokkuvõte

Pärast Ukraina iseseisvumist 1991. aastal on oht Venemaaga sõtta sattuda mitmel korral päevakorda kerkinud ja siis jälle vaibunud. Paljude välisvaatlejate silmis oli 2014. aastal vallandunud sõda pigem Venemaa toetatud separatistide algatatud hübriidsõda kui täiemahuline sõda ning Minski kokkulepped pidid selle vaigistama. Enne 2021. aasta lõppu, mil USA tõi päevavalgele tõendid Venemaa sõjaplaanidest, uskusid vaid üksikud vaatlejad, et Venemaa võib minna Ukraina survestamisest ja hirmutamisest kaugemale. Kui sõda 2022. aasta veebruaris puhkes, kõlas kõikjal küsimus „miks?“.

Loe rohkem

Iraani kaitsetööstus: mida on Venemaa jaoks varuks?

Hoolimata ulatuslikest sanktsioonidest, kurnavast islamirevolutsioonist ja sõjast Iraagiga on Iraan suutnud viimastel aastakümnetel nullist üles ehitada iseseisva kaitsetööstuse ja näidata arvestatavat võimsust relvasüsteemide tootmisel. Edu algas kolmanda põlvkonna hävitajate ja tankide lihttehnoloogilise pöördprojekteerimisega ning nüüdseks on jõutud suure täpsusega pikamaa ballistiliste rakettide tootmiseni.

Loe rohkem

Elanikkonnakaitse Ukrainas: esialgsed õppetunnid esimestest sõjakuudest

Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.

Loe rohkem

Venemaa õiguslikud argumendid oma agressiooni õigustamiseks Ukrainas

Venemaa kavandatud võidukas sõjaline erioperatsioon, millega loodeti Ukraina pealinn Kiiev vallutada kolme päevaga, on kestnud juba peaaegu üheksa kuud. Samal ajal, kui Ukraina relvajõud jätkavad võitlust vaenlasega lahinguväljal, peavad juristidest võitlejad aitama Ukrainat, et tagada neile õiguslik kaitse Venemaa ebaseadusliku kallaletungi eest, ja võtma toimepanijad vastutusele.

Loe rohkem

Putin ja Assad, kuriteokaaslased: miks Vene väed varastavad Ukrainast nisu

29. oktoobril astus Venemaa välja Musta mere teraviljaleppest, mille eesmärk on tagada sõjast räsitud Ukrainast hädavajalike põllumajandussaaduste vedu näljahäda äärel olevatesse maailma lõunapoolsetesse riikidesse. Vaid paar päeva hiljem teatas Venemaa, et liitub taas leppega. Kas need mahhinatsioonid koos Ukraina nisu süstemaatilise varastamise ja edasitoimetamisega Assadi režiimile on ühe ja sama Venemaa-pusle tükid, osad ühest ja samast võitlusest multipolaarse maailmakorra eest? Artiklis seletatakse leiva tähtsat ja keerukat rolli Süüria kodusõjas ning tuuakse esile seosed Venemaa geopoliitilise strateegia, eesmärkide ja riiklike doktriinidega.

Loe rohkem

Viimse Nõukogude põlvkonna sõda: Venemaa demograafia, ühiskond ja Ukraina-vastane agressioon

Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.

Loe rohkem