Raporti eesmärkideks on selgitada Ukraina tugevdamist, kerksust ja meelekindlust langetada ise oma otsused vaatamata suurele asümmeetriale võimusuhetes ning sellele, kuidas Venemaa kasutab ära riigi haavatavust ja lõhestatust. Lisaks kirjeldab raport, miks president Volodõmõr Zelenski on Venemaale ühtaegu nii võimalus kui ka probleem ning toob välja Läänele vajalikud ja realistlikud eesmärgid.
Tegemist on põhjaliku ülevaatega neile, kes soovivad paremini mõista Ukraina keerukat ja mitmetahulist olukorda ning Venemaa otsustavust mõjutada Ukraina otsuseid. Samuti leiavad raportist vastused need, kes imestavad konflikti kontrollimatuse üle ja on mures selle ohtude pärast.
Ajalugu ja identiteedipoliitika on olulised. Aksioom „Ukraina ei suuda iial oma jalgadel seista“ on olnud Venemaa poliitika alustalaks juba 300 aastat. Venemaa imperialistlikele valitsejaile ei olnud ega ole ka tänapäeva juhtidele see aksioom pelgalt poliitika, vaid fakt: iga „riigiprojekti“ sünnipärane jätkusuutmatus sellel maal. Ammu enne Vladimir Putini alustatud nn hübriidsõda Ukraina vastu 2014. aastal, kehtestati seda vägagi vaidlustatud „fakti“ hiiglaslike kulude ja kaheldava eduga.
Alates hetkest, kui Venemaa Föderatsioon de jure tunnustas Ukraina iseseisvust, on ta de facto püüdnud seda piirata. 1991. aastast on Venemaa pidevalt alahinnanud Ukraina rahvustunde tugevust, riigi eliidi leidlikkust ja kodanikuühiskonna stabiilsust. Nii oranž revolutsioon kui ka Euromaidan tulid Venemaale üllatusena.
Näiteid järeldustest ja soovitustest:
- Venemaa jääb lähitulevikus Ukrainale eksistentsiaalseks ohuks.
- Läänele on keeruline suhe Venemaaga paratamatus. Keerukaks ülesandeks on muuta Venemaale ohtlikuks katsed jõuga lahendada Ukraina allumatus ja aina raskemaks kuluka ummikseisu säilitamine.
- Lääs ega Ukraina ei saa ületada ummikseisu sõjalise rünnakuga.
- Ukraina vajab kinnitust, et Lääne toetus on vankumatu.
- Lääs ei tohiks tähelepanuta jätta Venemaa диверсия talenti ning maastiku ja „võitluse“ iseloomu muutmisi.
- Nii nagu konfliktis ja sõjas, peab Lääs ka läbirääkimistes ja dialoogis tundma oma vastast.
- Aeg arutada Venemaa „õiguslikke huvisid“ Euroopas saabub siis, kui Venemaa on valmis need huvid uuesti läbi vaagima.
Täismahus raporti Nothing New Under the Sun? Continuity and Change in Russian Policy Towards Ukraine leiab RKK ingliskeelselt kodulehelt.
