EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Kreml ei ole varjanud, kui tähtsaks ta peab välispoliitika vahendina sõjalist jõudu. Kõige ilmselgemalt on seda kasutatud Gruusias alates 2008., Ukrainas alates 2014. ja Süürias alates 2015. aastast. Venemaa on teiste, sealhulgas Balti riikide kimbutamiseks sageli kasutanud sõjalisi meetmeid ilma päriselt sõda kuulutamata.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja teine lühiülevaade on pühendatud sõjale küberruumis.
Loe rohkem
2020. aasta lõpus avas Valgevene Astravetsi tuumaelektrijaama. Leedu peab Venemaa valitsuse rahastatud ja Vene riigile kuuluva korporatsiooni Rosatom ehitatud rajatist ohuks oma riigi julgeolekule. Projekt on Balti piirkonnas juba põhjustanud seni lahendamata hõõrdumisi ning olukord on hea näide sellest, miks ja kuidas Moskva oma huve edendab, kasutades ära Euroopa riikide püüdlusi tuumaenergiat kasutusele võtta.
Loe rohkem
Hiina pürgib kommunistliku partei (HKP) juhtimisel maailma esimeseks totalitaarseks tehnoloogiapõhiseks superriigiks. Ükski riik ei jää sellest arengust puutumata, ka Eesti, kus „turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riiklik tehnoloogiaettevõte Nuctech jälgib NATO–Venemaa piiri ületavaid veoseid, kasutades Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.
Loe rohkem
Raport teeb tagasivaate 2007. aasta kevadel pronkssõdurina tuntud Teise maailmasõja monumendi ümber puhkenud kriisile, mida mäletatakse nii Eestis kui ka piiri taga. See oli üks esimesi märke selle kohta, et Venemaa ja Lääne suhted on jahenemas, ühtlasi sisaldas kriis esimest korda laialdasi küberrünnakuid riigi vastu.
Loe rohkem
Raporti eesmärkideks on selgitada Ukraina tugevdamist, kerksust ja meelekindlust langetada ise oma otsused vaatamata suurele asümmeetriale võimusuhetes ning sellele, kuidas Venemaa kasutab ära riigi haavatavust ja lõhestatust. Lisaks kirjeldab raport, miks president Volodõmõr Zelenski on Venemaale ühtaegu nii võimalus kui ka probleem ning toob välja Läänele vajalikud ja realistlikud eesmärgid.
Loe rohkem
Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee käis Inglismaal läbi sama tee, mis aasta tagasi GRU töötajad ja leidis, et nende versioon Salisburys veedetud aja kohta ei klapi.
Loe rohkem
“Eksperdid ei välista võimalust, et Venemaa püüab sekkuda Euroopa Parlamendi valimistesse,” võttis Aktuaalne Kaamera kokku 14. veebruaril Riigikogus toimunud arutelu “Infojulgeolek, sellega seotud ohud demokraatiale ja õigusriigile”.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
