Läänemeremaade Nõukogu Eesti eesistumise (2024–2025) egiidi all määrati Toomas Hendrik Ilves ja Gabrielius Landsbergis sõltumatuteks raportöörideks ehk tarkadeks meesteks, kelle ülesanne oli koostada LMNi reformimise ja ümberkorraldamise vajadust käsitlev raport, et nõukogu suudaks tulevikus paremini reageerida piirkonna ees seisvatele uutele väljakutsetele.
Loe rohkem
Riikliku julgeoleku arutelude keskmes on taas heidutus. Agressiivsest välispoliitikast juhitud suurte revisionistlike naabritega silmitsi seisvad Taiwan ning Põhja- ja Baltimaad saavad Venemaa agressioonisõjast Ukrainas õppida, kuidas võimendada heidutust oma piirkonnas.
Loe rohkem
Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pidanud Ukraina vastu täiemahulist sõda. Moskva on muutnud oma pahatahtlikku tegevust ja sekkumisi lääneriikide suunal, et õõnestada Kiievile antavat toetust.
Loe rohkem
EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Kreml ei ole varjanud, kui tähtsaks ta peab välispoliitika vahendina sõjalist jõudu. Kõige ilmselgemalt on seda kasutatud Gruusias alates 2008., Ukrainas alates 2014. ja Süürias alates 2015. aastast. Venemaa on teiste, sealhulgas Balti riikide kimbutamiseks sageli kasutanud sõjalisi meetmeid ilma päriselt sõda kuulutamata.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja teine lühiülevaade on pühendatud sõjale küberruumis.
Loe rohkem
2020. aasta lõpus avas Valgevene Astravetsi tuumaelektrijaama. Leedu peab Venemaa valitsuse rahastatud ja Vene riigile kuuluva korporatsiooni Rosatom ehitatud rajatist ohuks oma riigi julgeolekule. Projekt on Balti piirkonnas juba põhjustanud seni lahendamata hõõrdumisi ning olukord on hea näide sellest, miks ja kuidas Moskva oma huve edendab, kasutades ära Euroopa riikide püüdlusi tuumaenergiat kasutusele võtta.
Loe rohkem
Hiina pürgib kommunistliku partei (HKP) juhtimisel maailma esimeseks totalitaarseks tehnoloogiapõhiseks superriigiks. Ükski riik ei jää sellest arengust puutumata, ka Eesti, kus „turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riiklik tehnoloogiaettevõte Nuctech jälgib NATO–Venemaa piiri ületavaid veoseid, kasutades Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.
Loe rohkem
Raport teeb tagasivaate 2007. aasta kevadel pronkssõdurina tuntud Teise maailmasõja monumendi ümber puhkenud kriisile, mida mäletatakse nii Eestis kui ka piiri taga. See oli üks esimesi märke selle kohta, et Venemaa ja Lääne suhted on jahenemas, ühtlasi sisaldas kriis esimest korda laialdasi küberrünnakuid riigi vastu.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
