Tegevuskava India ja Vaikse ookeani ning Läänemere piirkonna veealuse taristu turvalisuse tagamiseks

Elutähtis veealune taristu moodustab enamasti nähtamatu, kuid tänapäeva ühiskonna toimimiseks hädavajaliku võrgustiku, kuhu kuuluvad muu hulgas side- ja elektrikaablid, gaasijuhtmed, maismaajaamad ja juhtimissüsteemid.

Selle võrgustiku toel toimivad rahvusvaheline andmeside, finantsturud, pilveteenused, sõjaline sidepidamine ja piiriülene energiavarustus. Merepõhjas aset leidvad katkestused võivad kiiresti mõjutada majandust, avalikku haldust, sisejulgeolekut ja riigikaitset.

Raportis selgitatakse, et elutähtis veealune taristu on ohustatud, kuna see läbib pikki vahemaid tiheda liiklusega merealadel ja asub korraga mitmes jurisdiktsioonis. Suur osa taristust on projekteeritud eelkõige loodusõnnetuste, tehniliste rikete ja juhuslike ankrukahjustustega toimetulemiseks, mitte tahtlikku sabotaaži või riiklikult juhitud hübriidtegevust silmas pidades. Hiljutised juhtumid Läänemerel ja Taiwani ümbruses näitavad, et kaablite ja torujuhtmete kahjustusi ei saa enam käsitleda üksnes tehnilise või meresõiduohutusega seotud probleemina. Nüüdseks ulatub meresügavustesse ka Venemaa ja Hiina ning India ja Vaikse ookeani ja Läänemere piirkonna partnerriikide strateegiline rivaliteet.

Venemaa ja Hiina eesmärgid ja meetodid on erinevad, kuid mõlemad kasutavad ära asjaolu, et merealune taristu on kahesuguse kasutusega ja paikneb piiratud nähtavusega keskkonnas. Venemaa keskendub halli tsooni survestustegevusele, sealhulgas taristu kaardistamisele, vastase reaktsioonide kompamisele, õigussüsteemi proovilepanekule, tsiviillaevastiku kasutamisele ja võimaluste loomisele häirete tekitamiseks tulevaste kriiside ajal. Hiina juhindub pigem mereriigi ambitsioonidest, korraldab ülemaailmset uurimistegevust, tehnoloogiaarendust ja sõjalist planeerimist ning püüab ümber kujundada merendusvaldkonda. Mõlemal juhul on aga peamiseks raskuseks tegevuse omistamine: sama füüsilist kahju võivad põhjustada nii õnnetus, hooletus kui ka tahtlik tegutsemine, kuid tahtlust on keeruline tõestada.

Raportis jõutakse järeldusele, et iga kaabli ja torujuhtme täielik füüsiline kaitsmine ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõistlik. Tõhusam on süsteemi vastupidavusel põhinev mitmekihiline lähenemine, sealhulgas varajane hoiatamine, mereala ja veealuse olukorra teadlikkus, varuühendused, kiire remondi valmidus, avaliku ja erasektori koostöö, selgelt määratletud õiguslikud kohustused ja ühiskondlik valmisolek pikaajalisteks häireteks. Süsteemi vastupidavuse tagamine on takistav heidutus: kui rünnaku korral suudetakse teenuste toimepidevus säilitada, liiklus ümber suunata, tõendeid koguda ja kahjustatud taristu kiiresti taastada, siis ei too sabotaaž soovitud poliitilist, majanduslikku ega sõjalist kasu. Raportis esitatakse muu hulgas järgmised soovitused:

• luua India ja Vaikse ookeani ning Läänemere piirkonna riikide alaline koostöövorm, mis koondaks valitsusi, merevägesid, rannavalveid, luureteenistusi, järelevalveasutusi, operaatoreid, teadlasi ja tehnoloogiaettevõtteid, et töötada välja ühine ohupilt ning jagada intsidentidest õpitut;
• ühildada automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS), radari, satelliidi, sonari, operaatorite ja luuretegevuse andmed, et tuvastada laevade anomaalset käitumist elutähtsa taristu läheduses, sealhulgas põhjendamatuid kursimuutusi, ankru lohistamist, identifitseerimissüsteemi manipuleerimist, korduvat kohalolekut, läbipaistmatuid omandisuhteid ja ebatavalist uurimistegevust;
• ühtlustada merel toimuvate õnnetuste ja rünnakute uurimise nõuded, tõendite jagamise protseduurid, uurimisrühmade tegevus ja kahtlaste laevade kontrollimise eeskirjad, et juhtumite uurimist ei takistaks jurisdiktsioonide vahelised lüngad;
• sõlmida piirkondlikud strateegilised kokkulepped taristu parandustööde korraldamiseks, mis hõlmaks laevade ja meeskondade valmisolekut, varuosade ja kaablimoodulite varusid, prioriteetide seadmist ja ühist rahastust, ning ühendada Jaapani tööstusvõimekus Euroopa ja piirkondlike mehhanismidega;
• korraldada regulaarseid asutustevahelisi õppusi, suurendada ühiskondlikku valmisolekut, tõhustada strateegilist kommunikatsiooni ning viia kooskõlla füüsiline, küber-, kosmose- ja elektromagnetkaitse ning infoturve;
• arendada välja Jaapani ja Eesti ning laiemalt India ja Vaikse ookeani ja Läänemere piirkonna vastupanuvõime tugevdamise võrgustik, mille osadeks oleks tehnoloogia, olukorrateadlikkus merel, remondivõimekus, õiguskoostöö ja kiire kogemuste vahetamine piirkondade vahel.

Vaata ka (inglise keeles): ICDS Webinar: Critical Underwater Infrastructure Security and Protection in Japan and in the Nordic-Baltic Region