EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Selles analüüsis väidetakse, et Euroopa Liidu ja NATO püüdlused kriitiliste toorainete tarneahelate tugevdamiseks on haavatavad Hiina Rahvavabariigi mõju suhtes peamistele sektori ettevõtetele. Käesolevas uurimistöös on luubi all Euroopa ainsa haruldasi muldmetalle töötleva ettevõtte Silmeti planeeritud laienemine, niisamuti ka ettevõtte omanike taust ning nende praegused ja ajaloolised seosed Hiina turu, partei-riigi, Rahvavabastusarmee ja Hiina kaitsetööstussektoriga.
Loe rohkem
Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.
Loe rohkem
Selles raportis vaadeldakse, kuidas Venemaa valmistus täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse. Täpsemalt uuritakse Venemaal ja Ukrainas tehtud ettevalmistusi ning pingutusi infoväljal ja Hiina- suhete arendamist.
Loe rohkem
Hiina valitsus kasutab välisriikide akadeemilist taristut ja teadustalente maailmatasemel sõjaväe üles ehitamiseks. Koostöö Hiinaga pakub küll ahvatlevaid investeeringuid, ent tekitab ohu, et uurimiseesmärgid lähtuvad Hiina huvidest ja kriitilistes valdkondades toimub soovimatu teadmussiire.
Loe rohkem
Kantsler Willy Brandti idapoliitika (Ostpolitik) vaimus pidas Saksamaa kaubandussidemeid Venemaa ja Hiinaga tähtsamaks kui nende riikidega seotud geopoliitilisi ohtusid. Loodeti, et autokraatlikud majanduspartnerid liberaliseeruvad lõpuks ja „muutuvad kaubanduse mõjul“. Nüüd on Berliinis juba pea aasta puhunud muutuste tuuled.
Loe rohkem
Eelmisel nädalal järgisid Eesti ja Läti Leedu eeskuju ning lahkusid 16+1 formaadist. Tšehhi ja teised formaadis osalevad riigid väljendavad ühe häälekamalt skepsist algatuse vastu.
Loe rohkem
Arktika tähtsus ühendusteena Aasia ja Põhjala-Balti regiooni vahel on kasvanud. Globaalne kliimasoojenemine avab uusi majandusvõimalusi piirkonna rikkalike maavarade ja Põhja meretee kasutuselevõtuks. Võimalustega käib paratamatult kaasas ka kohustus tagada Arktika rahumeelne, reeglitel põhinev ja keskkonna suhtes jätkusuutlik areng. See on keeruline väljakutse.
Loe rohkem
Alates heanaaberlikkuse ja koostööleppe sõlmimisest 2001 on jõutasakaal Hiina ja Venemaa vahel oluliselt nihkunud Hiina poole. Ent kahe riigi ühine vaenlasekuju ja tuumikhuvide vastastikune täiendamine on sama tugevad kui varem.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
