Hiina tundub majandusliku koostööpartnerina Euroopa Liidu jaoks vältimatu. Üha kasvav mure inimõiguste eiramise pärast Hiinas, turumoonutused ja intellektuaalse omandi vargused panevad Euroopa riigid mõtlema: kuidas kaitsta oma huvisid, kui Hiinaga suhete lõpetamine ei ole arvestatav võimalus?
Loe rohkem
Pärast seitset aastakümmet liberaalset korda ja kolme aastakümmet Ameerika unipolaarsust võib olla raske ette kujutada, et praegune reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem, mida toetavad liberaalsed normid ja väärtused ning mis toimib mitmepoolsete institutsioonide najal, võib lõpuks anda teed millelegi radikaalselt teistsugusele. Pekingi poliitiline ja intellektuaalne eliit on aga asunud aktiivsesse arutellu uue maailmakorra loomise üle.
Loe rohkem
Hiina pürgib kommunistliku partei (HKP) juhtimisel maailma esimeseks totalitaarseks tehnoloogiapõhiseks superriigiks. Ükski riik ei jää sellest arengust puutumata, ka Eesti, kus „turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riiklik tehnoloogiaettevõte Nuctech jälgib NATO–Venemaa piiri ületavaid veoseid, kasutades Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.
Loe rohkem
Andrew A. Michta leiab, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peavad kaaluma, mis kasu nad saavad jätkuvatest majandussuhetest Hiinaga, eriti 5G valdkonnas.
Loe rohkem
Hiina mõjutustegevuse eesmärk on luua Hiinast positiivne kuvand ja tõrjuda igasugust kriitikat.
Loe rohkem
70 aastat tagasi, 25. juunil 1950 algas Korea sõda. 17. juulil, 67 aastat tagasi sõlmiti ajutine vaherahu, mis lõpetas aktiivse sõjategevuse, kuid pole rahuldava lahenduseni jõudnud tänapäevani.
Loe rohkem
Maya Guzdar ja Tomas Jermalavičius uurivad, millised geopoliitilised tegurid mõjutavad Balti riikide 5G poliitikat ja regulatsioone, keskendudes Euroopa Liidule ja Ameerika Ühendriikidele ning Hiina mõjutustegevusele. Autorid teevad ka ülevaate praegustest 5G võrkudest ja regulatsioonidest Balti riikides, tuues välja kitsaskohad, millega piirkond lähiaastatel silmitsi seisab.
Loe rohkem
Hiina roll üleilmses majanduses ja tehnoloogia arengus on üha märkimisväärsem.
Loe rohkem
Eesti on seni olnud üsna tagasihoidlik Aasia turgude vallutamisel. Eesti eksportartiklid Aasia suurima majandusega riiki Hiinasse moodustasid ainult 1,28% ekspordist 2018. aastal, samas kui Hiinast imporditud kaupade osakaal moodustas 3,67%.1
Loe rohkem
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus korraldas 27. septembril arutelu teemal „Korea poolsaare lahtirulluv kriis“ (The unfolding crises in the Korean peninsula), kus jagasid oma ekspertarvamust Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna Aasia ekspert Monika Reinem.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
