Andrew A. Michta leiab, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peavad kaaluma, mis kasu nad saavad jätkuvatest majandussuhetest Hiinaga, eriti 5G valdkonnas.
USA näeb Hiinat majandus- ja julgeolekuprobleemina, strateegilise konkurendina. Michta selgitab, et 17+1-ga soovib Hiina tungida Euroopasse, vähendada Ameerika mõju kontinendil ning pääseda NATO sõjalise ja majandusliku tuleviku seisukohalt elulise tähtsusega digivõrkudesse. See tähendab, et 17+1 algatus mõjutab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suhteid USA-ga, vähendab liitlaste solidaarsust Euroopas ning nõrgendab seeläbi NATO-t.
Laadi alla ja loe: Hiina Euroopas ja Atlandi-üleses julgeolekus (PDF)
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus algatas 2020. aasta kevadel artiklisarja Hiinast. Antud artikkel on sarjas neljas.
Esimesena ilmus sinoloog ja ida mõtteloo uurijalt Märt Läänemetsalt “Akadeemiline koostöö Hiina Rahvavabariigiga: ohud ja ahvatlused“, millele andis tõuke juhtum Tartu Ülikoolis, kus esialgu ei ilmunud juhtkonna survel ülikooli ajakirjas kriitiline artikkel Hiinast, sest kardeti selle negatiivset mõju koostööle Huaweiga.
Teise artikli, “Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus“, autorid Kadri Kaska ja Maria Tolppa NATO Küberkaitse Kompetensikeskusest selgitavad, kui erinevalt näevad Hiina ja lääneriigid internetti: Hiina käsitleb internetti ennekõike kui inforuumi, mida tuleb kaitsta “riigivõimu õõnestamise, riigi ühtsuse nõrgestamise või riigi au ja huvide kahjustamise eest”, mistõttu tuleb seda riiklikult rangelt korraldada ja kontrollida.
RKK Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Frank Jüris kirjeldas kolmandas artiklis Hiina Kommunistliku Partei mõjutustegevust Eestis, eesmärgiga luua Hiinast positiivne kuvand ja tõrjuda igasugust kriitikat.