Hiina roll üleilmses majanduses ja tehnoloogia arengus on üha märkimisväärsem.
Selle ilmekaks näiteks on viimase paari aasta elav arutelu 5G-võrkude arendamisest, kus riigid üha enam mõistavad, et uute tehnoloogiate rakendamisel tuleb arvestada ka nende mõju julgeolekule. Eestis äsja vastu võetud elektroonilise side seaduse muudatused loovad aluse selliste julgeolekuriskide juhtimiseks ka meil.
Suurim konseptuaalne erinevus Hiina ja lääne vahel on, et Hiina käsitab internetti ennekõike kui inforuumi, mida kaitseks „riigivõimu õõnestamise, riigi ühtsuse nõrgestamise või riigi au ja huvide kahjustamise eest “, mistõttu tuleb seda riiklikult rangelt korraldada ja kontrollida.
Laadi artikkel alla ja loe: Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus (PDF)
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus algatas 2020. aasta kevadel artiklisarja Hiinast. Antud artikkel on sarjas teine, esimesena ilmus sinoloog ja ida mõtteloo uurijalt Märt Läänemetsalt “Akadeemiline koostöö Hiina Rahvavabariigiga: ohud ja ahvatlused”, millele andis tõuke juhtum Tartu Ülikoolis, kus esialgu ei ilmunud juhtkonna survel ülikooli ajakirjas kriitiline artikkel Hiinast, sest kardeti selle negatiivset mõju koostööle Huaweiga.
Järgmised sarja artiklid puudutavad intellektuaalomandit, mõjutustegevust, tehnoloogiasiiret, investeeringuid strateegilisse taristusse, Hiina maailmavaadet jne.
