18 sõjakuu jooksul on Ukraina saavutanud märkimisväärseid edusamme digipöörde ja usaldusteenuste rakendamise alal. Praeguses geopoliitilises olukorras on ELi väärtustest ja põhimõtetest juhinduvate uuenduslike digilahenduste, tehnoloogia ja taristu edasiarendamine üha olulisem.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
“Venemaa sõda Ukrainas” sarja teine lühiülevaade on pühendatud sõjale küberruumis.
Loe rohkem
2021. aastal olid Eesti ja Norra ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmed. Viimasel kümnendil on julgeolekunõukogus taas esile kerkinud suurriikide vahelised pinged ja mitmepoolsus on surve alla sattunud.
Loe rohkem
Eesti ja Jaapan on globaalses plaanis küberdiplomaatia ja küberjulgeoleku liidrite seas, Jaapan on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO strateegiline võtmepartner. Kahe riigi arusaamad küberkaitsest ja riikide käitumisest küberruumis on sarnased, mis on loonud hea pinna lähedasteks kahepoolseteks suheteks. Käesolev raport, mille kirjutasid Eesti ja Jaapani juhtivad küberpoliitika eksperdid, annab väärtusliku sissevaate kahe maa kogemustesse, turvalise küberruumi ehitamise edulugudesse ja koostöövõimalustesse.
Loe rohkem
Hoolimata geograafilisest vahemaast on Eestil ja Jaapanil mitmeid ühiseid julgeolekuküsimusi, näiteks küberruumi võimalik destabiliseerumine geopoliitiliste pingete ja konfliktide tõttu, riikliku digitaristu haavatavus ja küberrünnakute mõju usaldusele avatud, demokraatlikus ühiskonnas. Nimetatud probleemidega tegelemiseks on tarvis tihedat rahvusvahelist koostööd ja riiklike heade tavade ning kogemuste jagamist.
Loe rohkem
Hiina pürgib kommunistliku partei (HKP) juhtimisel maailma esimeseks totalitaarseks tehnoloogiapõhiseks superriigiks. Ükski riik ei jää sellest arengust puutumata, ka Eesti, kus „turvalahendustele“ spetsialiseerunud Hiina riiklik tehnoloogiaettevõte Nuctech jälgib NATO–Venemaa piiri ületavaid veoseid, kasutades Euroopast kopeeritud kiirguspõhist tehnoloogiat.
Loe rohkem
Raport teeb tagasivaate 2007. aasta kevadel pronkssõdurina tuntud Teise maailmasõja monumendi ümber puhkenud kriisile, mida mäletatakse nii Eestis kui ka piiri taga. See oli üks esimesi märke selle kohta, et Venemaa ja Lääne suhted on jahenemas, ühtlasi sisaldas kriis esimest korda laialdasi küberrünnakuid riigi vastu.
Loe rohkem
Maya Guzdar ja Tomas Jermalavičius uurivad, millised geopoliitilised tegurid mõjutavad Balti riikide 5G poliitikat ja regulatsioone, keskendudes Euroopa Liidule ja Ameerika Ühendriikidele ning Hiina mõjutustegevusele. Autorid teevad ka ülevaate praegustest 5G võrkudest ja regulatsioonidest Balti riikides, tuues välja kitsaskohad, millega piirkond lähiaastatel silmitsi seisab.
Loe rohkem
Hiina roll üleilmses majanduses ja tehnoloogia arengus on üha märkimisväärsem.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
