Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Aruandes kirjeldatakse nende protsesside eri tahke, tausta ja võimalikke tagajärgi, mis kajastuvad juba ka USA ja Jaapani hiljuti ajakohastatud kaitsestrateegia dokumentides. Üheskoos võetuna annavad need dokumendid põhjust tõhustada Jaapani, USA ja Euroopa partnerlust ning parandada sarnaselt mõtlevate liitlaste reageerimisvalmidust julgeolekukriisides. Kaaludes võimalust, et kriisist võib kujuneda ka sõjaline konflikt, võrdlevad autorid Hiina üleolekut raketivõimekuses ning Jaapani pikamaa-mererakettide strateegiat, lähtudes kummagi riigi võiduteooriast.
Uut julgeolekukurssi kaardistades hinnatakse raportis Baltikumi praegust heidutusvõimekust, kirjeldades üksikasjalikult regionaalse kaitsehoiaku arengut ja kaitseplaneerimist, mille rõhk on selgelt liikunud tugevdatud kaitsehoiaku (forward defence) suunas. Keskendudes hübriidsõjast tulenevatele piiriülestele riskidele ja hinnates tekkivaid haavatavusi Eesti näitel, pakutakse võimalusi, kuidas maandada riske tugevama heidutuse kaudu. Raporti soovitused:
- luua Euro-Atlandi Partnerlus- ja Koostöönõukogu eeskujul koostööformaat NATO ning India ja Vaikse ookeani riikide vahel ning avada Jaapanis NATO kontaktbüroo;
- luua valitsusväliseid eksperte kaasav Balti-Jaapani julgeoleku- ja kaitsefoorum;
- arendada suhteid Eesti ja Jaapani kaitseluureteenistuste vahel, et paremini mõista Venemaast ja Hiinast tulenevaid ohte;
- hõlbustada koostöövõrgustike loomist kaitsepõhimõtete väljatöötamise, kaitsevõime planeerimise, sõjalise doktriini ja hariduse valdkonnas, et lahendada mitut väeliiki hõlmavate operatsioonide sõlmkohti;
- uurida võimalusi Eesti ja Jaapani koostöö tugevadmiseks kaitsetööstuses ja tehnoloogia jagamise võimaluste avardamiseks küberjulgeoleku, tehisintellekti, sensoorika, robootika ja elektroonilise sõja vallas;
- edendada Eesti ja Jaapani koostegutsemisvõimet, kaasates Eesti teadmust ja kogemusi NATO standardite ja tavade ülevõtmisel Jaapani kaitsevõime arendusse;
- korraldada ühisõppusi integreeritud õhu- ja raketikaitses, rannikukaitses, kriitilise tähtsusega merealuse infrastruktuuri kaitses jmt.
Ajal mil Jaapan püüab luua tihedamaid kaitsesuhteid Euroopaga ning Euroopa riigid tugevdavad oma kaitsesidemeid India ja Vaikse ookeani piirkonna demokraatiatega, on vaja paremini mõista ka seda, millist väärtust lisab Eesti ja Jaapani koostöö tulevasele Euroopa ja Vaikse ookeani piirkonna heidutuskavale.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Allies Help Those Who Help Themselves: How Estonia and Japan Approach Deterrence (PDF)
