Venemaa sõda Ukrainas: suure strateegia areng
Samal ajal kui Venemaa sõda Ukrainas jätkub juba kolmandat aastat, avaldame teise artiklisarja, mis käsitleb sõja eri aspekte. Paljud artiklite autorid elavad ja töötavad Ukrainas.
Loe rohkemSamal ajal kui Venemaa sõda Ukrainas jätkub juba kolmandat aastat, avaldame teise artiklisarja, mis käsitleb sõja eri aspekte. Paljud artiklite autorid elavad ja töötavad Ukrainas.
Loe rohkemEL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkemEnne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkemVenemaa investeerib mitmesuguste ülihelikiirusega relvasüsteemide arendusse. Need võivad sihtmärgini lennata enam kui viiekordse helikiirusega, teha tõrjesüsteemide vältimiseks manöövreid ja tabada sihtmärki väga täpselt.
Loe rohkemHeidutus on keeruline ja mitmetahuline nii intellektuaalse kontseptsioonina kui ka rakendatava strateegiana. See kehtib kindlasti Läänemere piirkonnas, kus ükski tegevus või poliitika üksi ei taga julgeolekut.
Loe rohkemKaitse- ja julgeolekueksperdid kinnitasid täna maineka Müncheni julgeolekukonverentsi kõrvalüritusel, mille korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK), et liitlasvägede kohalolek Balti riikides on märkimisväärne heidutus. Samas leidsid eksperdid, et vaja on rohkem ühisõppusi, suuremat USA kohalolekut ning NATO tippkohtumiste otsuste järjepidevat elluviimist.
Loe rohkemKuigi küberrünnakud liitlaste vastu on sagedased, ei ole neist ükski põhjustanud nii tõsist kahju, et NATO käivitaks artikkel 5. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov rääkis Norra väljaandele Folk og Forsvar, et vaenuliku riigi poolt toime pandud küberrünnaku korral sõltub artikkel 5 käivitamine rünnaku tagajärgedest.
Loe rohkemUSA presidendi Donald Trumpi teadaanne, et USA taganeb 1987. aasta keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust (INF) on tekitanud vastakaid reaktsioone.
Loe rohkemPresident Donald Trumpi allkirja saanud USA kaitsepoliitika seadus (NDAA) sisaldab mitmeid algatusi, mis on olulised Eesti ja kogu regiooni julgeoleku jaoks, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Sven Sakkov.
Loe rohkemViimasel kümnendil on kujunenud uus reaalsus, mis on põhjalikult halvendanud Euro-Atlandi ruumi julgeolekuolukorda. Venemaa järgib aina agressiivsemat läänevastast revisionistlikku poliitikat ning on kerkinud taas otseseks ja avalikuks ohuks NATOle. See käib eriti alliansi idatiiva, sealhulgas Balti riikide ja Poola kohta. NATO tervikuna on Venemaast üüratult tugevam sõjaliselt ja eriti majanduslikult. Kuid Läänemere piirkondlikus kontekstis on pilt sootuks teistsugune ilmselge tavajõudude tasakaalu puudumise ning mõningate Venemaa arvates talle eriti geograafiliselt ja ajaliselt eeliseid andvate tingimuste tõttu.
Loe rohkem