Venemaa investeerib mitmesuguste ülihelikiirusega relvasüsteemide arendusse. Need võivad sihtmärgini lennata enam kui viiekordse helikiirusega, teha tõrjesüsteemide vältimiseks manöövreid ja tabada sihtmärki väga täpselt.
Venemaa arsenali kuuluvad erinevates arendusstaadiumides relvad, mida on võimalik välja lasta nii üle- kui ka alahelikiirusega lennukitelt, laevadelt ja allveelaevadelt ning maapealsetelt stardiseadetelt. Nendega saab tava- ja tuumalaengud saata kauge maa taha, ohustades nii Ameerikas kui ka Euroopas asuvaid sihtmärke. Ülihelikiirusega relvade kohaletoimetamissüsteeme uurib, arendab ja rakendab ka Hiina.
Ülihelikiirusega relvad tekitavad NATO kaitseplaanimises uut laadi katsumuse. Suure kiiruse tõttu võimaldavad nad teha üha väiksemat reaktsiooniaega võimaldavaid üllatusrünnakuid. Ülihelikiirusega relvade lennuteekondi on raske jälgida ja neid on raske alla tulistada. Kuna juba isegi vähestega neist on võimalik saavutada strateegilisi tulemusi, pakuvad nad vastasele mitmeid võimalusi alates rahuajal survestamisest kuni sõjaajal kiirete võitude saavutamiseni. Praegu kasutatakse neid ilmselt ainult erijuhtudel, kuid tehnika arenedes ja tootmiskulude langedes võib nende tähtsus kasvada.
Richard Weitz kirjeldab NATO väljakutseid, mis kaasnevad Venemaa investeeringutega ülihelikiirusega relvasüsteemidesse, ning pakub välja mitu võimalikku lahendust, sealhulgas näiteks passiivkaitse meetmed ja õppused, raketikaitse tehnoloogiad ja ekspordikontroll. Liitlasriikide endi püüdlused ülihelikiirusega võimete arendamisel ei ole kuigi kaugele arenenud, kuid programmid on töös, näiteks USAs ja Euroopa Liidus alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) raames. Ülihelikiirusega relvade arendamine annab liitlastele ühelt poolt rohkem sõjalisi valikuid, kuid teiselt poolt saab nendega avaldada Moskvale survet uute relvastuskontrollilepingute sõlmimiseks. NATO vajab Venemaa ülihelikiirusega relvadele vastukaaluks ilmselt mitmeid valikuvõimalusi, nende seas heidutusmeetmeid, aktiiv- ja passiivkaitset, pealetungi löögivõimeid ning relvastuskontrolli.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): NATO’s Hypersonic Challenge (PDF)
