Tuumaheidutus on olnud üks Briti kaitsepoliitika alussambaid alates 1950ndate keskpaigast. Ühendkuningriigi minimaalne, usaldusväärne ja sõltumatu strateegiline tuumaheidutusjõud teenib NATO kaitse-eesmärki. Puhtalt kaitseotstarbelise heidutusjõu siht on teha kahjutuks äärmuslikud ohud Ühendkuningriigi ja tema NATO liitlaste julgeolekule.
Loe rohkem
Iseseisev tuumaheidutus on olnud Prantsusmaa kaitsestrateegia alustala juba kuuskümmend aastat. Prantsusmaa tuumapoliitikat ning selle Euroopa ja liitlastega seotud mõõdet kiputakse mujal valesti mõistma, sealhulgas riikides, kes toetuvad oma julgeolekueesmärkide täitmisel Prantsusmaa sõjalisele abile.
Loe rohkem
Eesti võetud kohustus liikuda kliimaneutraalsuse poole ja samaaegne riikliku julgeoleku tugevdamine tekitavad vajaduse arendada ja võtta kasutusele uusi süsinikuvabu või vähese süsinikuheitega taskukohaseid, turvalisi ja ohutuid kohalikke energiaallikaid. Üha enam on levinud seisukoht, et tuumaenergia on hädavajalik tööriist kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ka tulevase süsinikdioksiidivaba energiavarustuse kestlik komponent. Seetõttu kaalub Eesti ametlikult võimalust võtta kasutusele uue disainiga väikemoodulreaktorites (SMR) toodetud tuumaenergia.
Loe rohkem
Venemaa investeerib mitmesuguste ülihelikiirusega relvasüsteemide arendusse. Need võivad sihtmärgini lennata enam kui viiekordse helikiirusega, teha tõrjesüsteemide vältimiseks manöövreid ja tabada sihtmärki väga täpselt.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
