Võim loob õigust ja selle tõlgendusi olenemata sellest, kas see teenib rahvusvahelise õigluse eesmärke. Neid eesmärke püüab täita reeglitel põhinev rahvusvaheline kord, vaatamata oma paljudele puudustele.
Loe rohkem
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.
Loe rohkem
2022. aasta raputas läänemaailma ärkvele. Globaalse lõuna reaktsioon Ukraina sõjale tõi esile Venemaa püsiva mõjuvõimu Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Loe rohkem
Eesti võetud kohustus liikuda kliimaneutraalsuse poole ja samaaegne riikliku julgeoleku tugevdamine tekitavad vajaduse arendada ja võtta kasutusele uusi süsinikuvabu või vähese süsinikuheitega taskukohaseid, turvalisi ja ohutuid kohalikke energiaallikaid. Üha enam on levinud seisukoht, et tuumaenergia on hädavajalik tööriist kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ka tulevase süsinikdioksiidivaba energiavarustuse kestlik komponent. Seetõttu kaalub Eesti ametlikult võimalust võtta kasutusele uue disainiga väikemoodulreaktorites (SMR) toodetud tuumaenergia.
Loe rohkem
Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” kümnes osa käsitleb lääne sõjalist abi Ukrainale.
Loe rohkem
Venemaa investeerib mitmesuguste ülihelikiirusega relvasüsteemide arendusse. Need võivad sihtmärgini lennata enam kui viiekordse helikiirusega, teha tõrjesüsteemide vältimiseks manöövreid ja tabada sihtmärki väga täpselt.
Loe rohkem
70 aastat tagasi, 25. juunil 1950 algas Korea sõda. 17. juulil, 67 aastat tagasi sõlmiti ajutine vaherahu, mis lõpetas aktiivse sõjategevuse, kuid pole rahuldava lahenduseni jõudnud tänapäevani.
Loe rohkem
Maya Guzdar ja Tomas Jermalavičius uurivad, millised geopoliitilised tegurid mõjutavad Balti riikide 5G poliitikat ja regulatsioone, keskendudes Euroopa Liidule ja Ameerika Ühendriikidele ning Hiina mõjutustegevusele. Autorid teevad ka ülevaate praegustest 5G võrkudest ja regulatsioonidest Balti riikides, tuues välja kitsaskohad, millega piirkond lähiaastatel silmitsi seisab.
Loe rohkem
Majandusliku ebavõrdsuse ja finantsoligarhia vastu võidelnud Occupy liikumise algatanud väljaande Adbusters kaasasutaja ja peatoimetaja, Eesti juurtega Kalle Lasn räägib üleilmseks paisunud liikumise kujunemisloost ja mõjust, aga ka uute, teistsuguste poliitiliste arengute – populismi, polariseerumise – tagamaadest ning kuidas noored vaatavad murega tulevikku.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
