Sarja “Venemaa sõda Ukrainas” kümnes osa käsitleb lääne sõjalist abi Ukrainale.
Tony Lawrence, RKK Kaitsepoliitika ja –strateegia programmi direktor, vaatleb lääne abistajate ehk doonorriikide dilemmasid ning seda kuidas lääne sõjaline abi on muutnud sõja kulgu.
Ta kirjeldab lääneliitlaste samme juba enne 24. veebruari ning valgustab millised olid lääne kaalutlused “ründe-“ ja pikamaa relvade suhtes. Ta järeldab, et enamus relvi saab kasutada nii kaitse- kui ründeotstarbel ning liitlased on tegelikult end ise polemiseerinud omale piiranguid seades. Lawrence väidab, et kaitse-ründe dilemma lahenes suuresti, kui sõda nihkus itta. Doonorite dilemmad moodustavad: konflikti eskaleerimise kartus, tootjate poolt tunnetatud tootmisvõimete piir (asendustoodete tootmiseks) ning abi vastavuses Ukraina tegelike vajadustega.
Lawrence hinnangul on kokkuvõtes lääne sõjaline toetus, olles ajaloos sugugi mitte pretsedenditu, olnud ebaühtlane ning laias laastus ettevaatlik. Ukraina sõjalised võidud kuuluvad Ukrainale endale, kuid võite poleks kui poleks lääne tuge. Sõja tulemus sõltub suurel määral lääne toetuse ja sõjalise abi jätkumisest, kuivõrd ka Venemaa sõjalise jõu degradeerumisest.
Laadi alla ja loe (inglise keeles):
- Lühidalt nr.10. Lääne sõjaline abi (PDF)
- Lühidalt nr.9. Venemaa propagandasõda (PDF)
- Lühidalt nr.8. Massihävitusrelvade küsimus (PDF)
- Lühidalt nr.7. Venemaa läheb sõtta (PDF)
- Lühidalt nr.6. Sõda merel (PDF)
- Lühidalt nr.5. Varajane õhusõda (PDF)
- Lühidalt nr.4. Suuremahuline sõda ja NATO (PDF)
- Lühidalt nr.3. Venemaa militaarlogistika (PDF)
- Lühidalt nr.2. Sõda küberruumis (PDF)
- Lühidalt nr.1. Kremli eesmärgid ja eeldused (PDF)
