Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.
Raporti eesmärk on anda ülevaade relvastuskontrolli arhitektuuri viimaste aastate arengutest ja tuua esile suundumusi, mis on olulised tulevase relvastuskontrolli süsteemi kavandamisel.
Vene agressioon Ukrainas on eksistentsiaalne väljakutse rahvusvahelisele julgeolekukorrale ja ka kogu relvastuskontrolli süsteemile.
On ebatõenäoline, et Ukraina sõja lõppedes taastub endine olukord ja katkenud dialoog saab jätkuda. Pigem möödub aastaid, enne kui tekib usaldus ja Venemaaga on võimalik taas relvastuskontrolli teemal suhelda. Kogemus näitab, et selline dialoog Venemaaga, ükskõik millise hinnaga, ei anna rahuldavat tulemust.
Rahvusvahelise relvastuskontrolli tulevikku mõjutavad uute tehnoloogiate ja relvasüsteemide levik maailmas ja Hiina esiletõus suurvõimuna ning mittestrateegiliste tuumarelvade kasvav roll Venemaa ja Hiina sõjalises mõtlemises. Samuti on tähtis, millised saavad olema lähiaja arengud seoses USA ja Venemaa kahepoolse strateegilist ründerelvastust reguleeriva lepinguga (NewSTART).
Relvastuskontrolli süsteem, milles keskne roll on õiguslikult siduvatel ja verifitseerimist võimaldavatel lepingutel, ei pruugi tulevikus olla võimalik. Pigem on suund poliitiliselt siduvatele usaldusmeetmetele, mis oleks ka lihtsam viis relvastuskontrolli eesmärkide saavutamiseks.
Viimased arengud on tõestanud, et relvastuskontrolli roll Vene julgeolekupoliitilises mõtlemises on vähenenud. NewSTART lepingus osalemise peatamine Moskva poolt demonstreerib, et Venemaa pigem kasutab olemasolevaid relvastuskontrolli režiime surve avaldamiseks lääne riikidele nende Ukrainat poliitika muutmiseks või Kremli Euroopa julgeolekukorralduse visiooniga nõustumiseks.
Vaatamata sellele, et relvastuskontrolli roll Euroopa julgeolekus on vähenemas, on selle peamised elemendid veel alles ja enamus riike jätkab nende rakendamist. NATO liitlaste vaatest on oluline, et tuleviku relvastuskontrolli- või usaldusmeetmed teeniks liitlaste julgeolekut. Seetõttu on täna oluline investeerida Alliansi heidutus- ja kaitsevõime tugevdamisse, mis ühtlasi aitaks tulevikus kaasa sobiva keskkonna kujundamisele relvastuskontrolli dialoogiks Venemaaga.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Future of Arms Control: Ready to (Dis)Agree? (PDF)
