Maya Guzdar ja Tomas Jermalavičius uurivad, millised geopoliitilised tegurid mõjutavad Balti riikide 5G poliitikat ja regulatsioone, keskendudes Euroopa Liidule ja Ameerika Ühendriikidele ning Hiina mõjutustegevusele. Autorid teevad ka ülevaate praegustest 5G võrkudest ja regulatsioonidest Balti riikides, tuues välja kitsaskohad, millega piirkond lähiaastatel silmitsi seisab.
Aastatel 2018-2020 on viienda põlvkonna (5G) sidevõrkude arengut üha enam mõjutanud riikliku julgeoleku ja geopoliitika kaalutlused.
Suurim 5G võrguseadmete tootja, Hiina tehnoloogiahiid Huawei, on viimastel aastatel USA, Tšehhi, Poola ja teiste riikide tule alla sattunud spionaažikatse, intellektuaalomandi varguse ja muu sarnase kõlvatu tegevuse tõttu. Eelmisel kuul otsustas Suurbritannia keelata Huawei tehnoloogia pääsu oma võrkudesse. Kõik see on teravdatud tähelepanu all, kui Washingtoni ja Pekingi geopoliitiline vastasseis on küündimas uutesse kõrgustesse. Samas on Hiina üks Euroopa Liidu suurimaid kaubanduspartnereid ning on töötanud selle nimel, et kindlustada majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist mõju erinevates liikmesriikides.
Nii EL kui ka NATO on paika pannud standardid, mida liikmesriigid peavad järgima potentsiaalsete 5G-võrkude turvalisuse hindamisel. EL ei ole aga kehtestanud Hiina 5G võrguseadmete tootjatele üldist keeldu ega ulatuslikke piiranguid, jättes riikliku julgeoleku, tehnoloogia arengu ja kulutõhususe vaagimise liikmesriikide vastutada. Kuigi Balti riigid on küberjulgeoleku väljakutsetega hästi kursis, on nende tee 5G arendamisel keeruline. Selleks on vaja kogu ühiskonnas teadlikkuse tõstmist, poliitilist pühendumist, tehnilist pädevust, piirkondlikku koostööd ja vastupanu Hiina mõjutustegevusele, pidades samal ajal silmas peamist geopoliitilist huvi – säilitada lähedane strateegiline suhe Ameerika Ühendriikidega.
Loe lähemalt inglise keeles: Between the Chinese Dragon and American Eagle: 5G development in the Baltic states (PDF)
