2021. aastal olid Eesti ja Norra ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmed. Viimasel kümnendil on julgeolekunõukogus taas esile kerkinud suurriikide vahelised pinged ja mitmepoolsus on surve alla sattunud.
Valitud liikmete võimalusi julgeolekunõukogu päevakorra mõjutamisel piiravad võimuvõitlus, teemade keerukus ja ebatõhusad töömeetodid.
Sellest hoolimata kinnitab Eesti ja Norra kogemus, et julgeoleku nõukogusse kuulumine on diplomaatilise kogemuse ja maineloome poolest ka valitud liikmete jaoks väärtuslik. Mingil määral õnnestus mõlemal riigil julgeolekunõukogu päevakorras olevate küsimuste osas initsiatiivi võtta.
Eesti ja Norra ühised prioriteedid ÜRO Julgeolekunõukogus olid konfliktide lahendamine ja rahuloome, inimõiguste ja eriti naiste õiguste kaitse ning uute julgeolekuprobleemidega tegelemine küber- ja kliimavaldkonnas. 2021. aasta olulisim koostöökogemus oli Eesti ja Norra ühine teemajuhi roll Afganistani-küsimustes, mis seadis kaks väikeriiki ülemaailmse diplomaatia keskmesse.
Nagu diplomaatias ikka, on mängureeglite tundmine olulisim eeldus, mis võimaldab väikeriikidel kõrgemas kaalukategoorias kaasa rääkida. ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuskava mõjutamiseks kasutavad valitud liikmed järgmisi meetodeid: a) koalitsioonide loomine, b) eesistujafunktsiooni aktiivne kasutamine, c) eriürituste korraldamine ja d) konkreetses riigis või temaatilises küsimuses teemahoidja rolli võtmine.
Vaadeldes Eesti ja Norra tegevust 2021. aastal, näeme huvitavaid erinevusi. Esiteks hindavad need kaks riiki ÜRO suhtelist tähtsust erinevalt. Norra välispoliitikas on ÜRO-le traditsiooniliselt suurt tähtsust omistatud ning aktiivset osalemist mitmepoolses koostöös riigi julgeoleku tagamisel oluliseks peetud. Eesti jaoks ei ole ÜRO seni olnud välispoliitiline prioriteet ning riikliku julgeoleku tagamisel peetakse seda NATO ja EL-i liikmelisuse kõrval praegugi teisejärguliseks.
Ka diplomaatiline lähenemisviis olnud mõnevõrra erinev. Norra on üldiselt töötanud veidi rohkem kulisside taga, tuginedes oma pikale kogemusele ja mainele konstruktiivse rahudiplomaatiasse panustajana. Ta on aktiivselt tegelnud teemadega nagu ÜRO Julgeolekunõukogu normatiivse kaitse tegevuskava ja kliimajulgeolek, aga ka Afganistani, Süüria ja Põhja-Korea temaatikaga.
Eesti on samas uustulnukana oma prioriteete, eelkõige küberjulgeoleku valdkonda üsna julgelt propageerinud. Samuti on Eesti keskendutud keerukatele regionaalse julgeoleku küsimustele, sealhulgas olukorrale Ukrainas ja Valgevenes, püüdes kasutada ÜRO-d riikliku julgeoleku huvides, et levitada oma seisukohti ja tugevdada liitlassuhteid teiste sarnaselt mõtlevate riikidega.
Sarnaselt mõtlevate riikide vaheline koostöö on nõukogu töö lahutamatu osa. Eesti ja Norra näol olid 2021. aastal nõukogus esimest korda koos kaks Põhja- või Baltimaad. Tulevikus võib avaneda uusi võimalusi Põhja-Balti koostöö tugevdamiseks ÜRO struktuuride raames.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Small States, Different Approaches: Estonia and Norway on the UN Security Council (PDF)
