Raport teeb tagasivaate 2007. aasta kevadel pronkssõdurina tuntud Teise maailmasõja monumendi ümber puhkenud kriisile, mida mäletatakse nii Eestis kui ka piiri taga. See oli üks esimesi märke selle kohta, et Venemaa ja Lääne suhted on jahenemas, ühtlasi sisaldas kriis esimest korda laialdasi küberrünnakuid riigi vastu.
Uute allikate valguses on võimalik 13 aastat hiljem mosaiigikillud kokku panna ja heita uut valgust tänapäeval hübriidseteks nimetatavatele tegevustele. Raport on kasulik kõigile Venemaa ja tema mõjutustegevuse huvilistele, eriti otsusetegijatele, mõttekodalastele, ajakirjanikele, teadlastele ja üliõpilastele.
Lisaks sündmuste üldisele aegreale ja ajaloolisele kontekstile leiab uuringust:
- ülevaate nn hübriidsete tegevuste kajastamisest Venemaa strateegiadokumentides kahel viimasel kümnendil;
- seletuse, kuidas oli võimalik teha ajaloost päevapoliitika teema;
- pilguheidu diplomaatia, provokaatorite, ajakirjanduse, eriteenistuste, ja hilisemas etapis ka majanduse, kasutamisele Venemaa poolt;
- Venemaa meedia kvantitatiivse analüüsi kriisile eelnenud kuudel;
- inimeste profiili, kes eelpool kirjeldatud meetmete koosmõjul läksid tänavatele märatsema.
Seda, mis juhtus Eestis 2007. aastal, nimetatakse praegu hübriidkonfliktiks või teisisõnu hübriidohtude realiseerumiseks. Lõhe Eesti ühiskonnas, mida kasutati rahulolematuse külvamiseks, oli eesti- ja venekeelse elanikkonna erinev arusaam ajaloost. Ühtlasi kasutati kriisi tekitamiseks nii diplomaatiat, sotsiaal- ja traditsioonilist meediat (sh libauudiseid), majanduslikku survet ja esmakordselt ka küberrünnakuid. Ainuke tavaline hübriidse mittekasutatud mõjutamise vahend oli sõjaline.
Täismahus raporti The Bronze Soldier Crisis of 2007: Revisiting an Early Case of Hybrid Conflict leiab RKK ingliskeelselt kodulehelt.
