Hiina tundub majandusliku koostööpartnerina Euroopa Liidu jaoks vältimatu. Üha kasvav mure inimõiguste eiramise pärast Hiinas, turumoonutused ja intellektuaalse omandi vargused panevad Euroopa riigid mõtlema: kuidas kaitsta oma huvisid, kui Hiinaga suhete lõpetamine ei ole arvestatav võimalus?
2. juunil arutasid tippeksperdid Prantsusmaalt, Rootsist ja Saksamaalt EVI korraldatud veebiarutelul Hiina huvisid Euroopa Liidus. Peamised arutlusteemad olid järgmised:
- Millised eesmärgid on Hiina jaoks Euroopa Liidus realistlikult saavutatavad? Kui edukas on Hiina seni olnud EL-is oma huvide läbi surumisel? Milliseid ohtusid kujutab majanduskoostöö Hiinaga Euroopa jaoks?
- Kuidas saab Euroopa Liit tulevikus kaitsta end võimalike ohtude eest, mis koostööga kaasnevad?
“Euroopa Liidu ja Hiina suhted on viimase kaheteist aasta jooksul paljuski muutunud,” märkis François Godement, Pariisi Montaigne’i Instituudi Aasia vanemnõunik ja Prantsuse Välisministeeriumi välisnõunik.
Professor Godementi sõnul on Euroopa Liit hakanud üha ühtsemalt koordineerima vastupanu Hiina kasvavale jõule. Rakendatakse tugevamaid kaubanduslikke kaitsemehhanisme, dampingu-vastased meetmeid ja skriinitakse investeeringuid. Euroopa Liit on hakanud tõsisemalt suhtuma ka Hiina-poolsetesse inimõiguste rikkumistesse. Paradoksaalselt on samal ajal Hiina majanduslik tähtsus EL-i jaoks kasvanud, kuna Hiina on maailma suuremaid eksportijaid. “See tähendab, et EL-Hiina suhted jäävad keerukateks,” tunnistas Godement.
Jerker Hellström, Rootsi Hiina uuringute keskuse direktor, jagas oma vaadet Hiina neljast peamisest huvisuunast Skandinaavias. Nende seas on tuumhuvide kaitsmine ja Hiina sisepoliitikasse mittesekkumine; Hiina teemaliste teadmiste kasv; Skandinaavia kasutamine uste avamiseks ülejäänud Euroopas; ja uute tehnoloogiate omandamine. Hellström mainis, et kui tuumhuvid ja mittesekkumine on suurel määral saavutatud, siis positiivse imago edendamine Skandinaavias ja ülejäänud Euroopas ei ole õnnestunud.
Saksa välissuhete komisjoni Aasia programmi vanemteadur Didi-Kirsten Tatlow lisas, et Hiina huvid Saksamaal on sarnased. Tatlow jagas kuulajatega lugu sellest, kuidas ta ükskord esitas Saksa diplomaadile küsimuse: “Mida Hiina Saksamaast tahab?”. Vastus oli: “Hiina tahab, et Saksa annaks Euroopa Hiinale üle.” Tatlowi kommentaar: “Mulle tundub, et tal oli õigus.”
Euroopa Liidu ja Hiina Investeeringutelepe 2020. aasta detsembrist oli väidetavalt väga oluline Angela Merkeli jaoks. Siiski tasub uurida, kas lepe edendab Euroopa norme ja väärtuseid, ja kas ta võtab arvesse ka väiksemate riikide huvisid. Tatlow hoiatas, et majanduskoostöö Hiinaga toob kaasa teatud riske. “Samal hetkel, kui tekib poliitiline konflikt, on kohal ka majanduslik konflikt,” selgitas Tatlow “poliitika ja äri keerukat võrku”, mis võib ohustada jätkusuutlikku produktiivset koostööd.
Panelistid nõustusid, et paljudes Euroopa riikides võib kohalik ärieliit võtta valitsuse pantvangi oma ärihuvide kaitseks, vähendades valitsuste võimekust võtta vajaduse korral sõna Hiina vastu. Hellström mainis: “Palju lihtsam on Hiinaga karm olla siis, kui sa ise ei ole valitsuses.”
Eksperdid andsid kolm soovitust, kuidas leevendada Hiina poolseid ohte Euroopa suunal:
- Euroopa riigid peaksid olema ettevaatlikumad andes infot “riigile, mille eesmärgiks on meid muuta”, kaitsmaks Euroopa ettevõtteid Hiina-poolse teadmiste ja tehnoloogia omandamise eest.
- Euroopa ettevõtted peaksid teadvustama võimalikke ohte, mis kaasnevad Hiina kui olulise turuosaga ja võiksid mitmekesistada kaubanduspartnerite valikut.
- Euroopa riikide kolmas sektor peab olema tähelepanelik valitsuse pantvangistamise teemas. Rohujuuretasandil on demokraatlik vastupanuliikumise kasv Hiina autoritaarse suuna vastu juba positiivselt tunda, seda tuleks tervitada.
2019. märtsis avaldas Euroopa Komisjon strateegiadokumendi Euroopa Liidu ja Hiina suhete kohta, mis esimest korda iseloomustab Hiinat kui “süsteemset rivaali”, lisaks koostööpartneriks olemisele. Meie panelistide väitel andis see selge signaali EL-i poolse Hiina-vaate sügavast muutusest. Koostöö Hiinaga on tõepoolest möödapääsmatu, ent ohtude vältimine peab jääma võimalikuks.
