Vanad vastasseisud uues valguses: Hiina infotegevuse mõju Balti riikides

Raportit esitlesid Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja poliitikateaduse instituudi Aasia uuringute ja rahvusvahelise poliitika kaasprofessor ning Leedu Ida-Euroopa Uuringute Keskuse nooremekspert dr Konstantinas Andrijauskas, Ameerika Ühendriikide Saksamaa Marshalli fondi vanemteadur Bret Schafer ning RKK teadusjuht ja teadur Tomas Jermalavičius. Aruande koostas Leedu Ida-Euroopa Uuringute Keskus (EESC) koostöös Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (LIIA) ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega (RKK). Aruande koostamist toetas USA Rahvuslik Demokraatia Sihtkapital (NED).

Esitlusel anti põgus ülevaade Hiina mõjutustegevusest USAs, mida iseloomustab Hiina diplomaatide ja ametnike jõuliselt vastasseisu õhutav retoorika. Hiina Rahvavabariigi infotegevus lähtub põhimõttest „kas sõber või vaenlane“ ning kasutab mõjutusvahenditena piitsa ja präänikut. Kui laiemas plaanis soosib Hiina Ameerika-vastaste (ja Atlandi-üleseid suhteid õõnestavate) narratiivid levikut, siis Ukraina sõjaga seoses levitatakse pigem „Kremlit toetavat neutraalset“ diskursust. Mõjutustegevust viivad ellu lääneriikides tegutsevad kohalikud valeuudiste kanalid, mis levitavad Hiina ja Venemaaga seotud propagandat.

EESTI: Eestis on Hiina-sõbralike narratiivide levik alles algusjärgus. Ehkki Eestis küsitletud ei pea Hiina majanduslikku mõju nii oluliseks, kui võinuks eeldada, leiavad pooled vastanutest, et USA ja Hiina vahelistel majandus- ja kaubandusvaidlustel ei tohiks lasta mõjutada Eesti-Hiina suhteid. Hiina tehnoloogia küsimuses väljendati erinevaid seisukohti. Eestis ei usuta küll enamasti Hiina väärtuspõhist narratiivi, kuid ollakse üsna üksmeelselt seisukohal, et Eesti ei peaks sekkuma Hiina siseasjadesse. Suhtumine Hiinasse lahkneb mööda keelelis-etnilisi ja ideoloogilisi piirjooni. Kaks Hiina infomõju suhtes kõige vastuvõtlikumat elanikkonnarühma on vene emakeelega ja konservatiivse maailmavaatega inimesed.

LÄTI: Hiina-meelsete narratiivide levikus jookseb suurim lõhe vene ja läti emakeelega vastanute vahel geopoliitika küsimustes. Üldjoontes nõustub suurem osa lätlasi seisukohaga, et nende riik ei peaks sekkuma Hiina siseasjadesse ning et Hiina pakub paljudele riikidele kasulikke arenguvõimalusi, sealhulgas Lätile. Lisaks on Hiina narratiivide suhtes kõige vastuvõtlikumad inimesed, kes kirjeldavad end eliidivastastena: avatus Hiina suhtes on pöördvõrdelises seoses usaldusega valitsuse välispoliitika vastu. Eliidivastased meeleolud on enamasti tugevamad venekeelse elanikkonna seas.

LEEDU: Raport näitab, et leedulased teadvustavad Hiina suurt mõjuvõimu, usuvad, et Leedu on Pekingist majanduslikult sõltuv, ning juhinduvad Hiina suhtes majanduslikust pragmatismist. Leedulased küll ei usu Hiina kui rahumeelse riigi narratiivi, kuid suhtuvad samas kriitiliselt Leedu katsetesse suhted Hiinaga ümber hinnata. Sellegipoolest ei ole Hiina leedulaste silmis siiralt heasoovlik, teisi austav ja konstruktiivne suurvõim.

Kokkuvõttes näitab uuring, et Balti riikides on usaldus oma valitsuse välispoliitika vastu ja vastuvõtlikkus Hiina narratiividele omavahel tihedalt seotud. Pigem on Hiina poliitilistele ja väärtusnarratiividele vastuvõtlikud Balti riikide venekeelne elanikkond ja konservatiivse maailmavaatega inimesed. Üldisemas plaanis paistab, et kõigis kolmes Balti riigis hoitakse majandusküsimused poliitilistest lahus ning vastanutel on sageli raskem võtta seisukohta just poliitilistes küsimustes. Kuna vastuvõtlikkus Hiina narratiividele on seotud keelelis-etnilise tausta ja sotsiaalmajandusliku haavatavuse tajuga, tõuseb olulise tegurina esile Venemaa propaganda, mis toetab teatud ühiskonnarühmade positiivset suhtumist Hiinasse. Ehkki Balti riikidel on teatav ühisosa (nt ollakse enamasti üksmeelel, et Hiina siseasjadesse sekkumist tuleks vältida), on igaühel ka oma eripärad, mistõttu ei saa Hiina desinformatsiooni ja valeinfo mõju vähendamisele kõigis kolmes riigis sama valemiga läheneda.

Laadi raport alla ja loe lähemalt (inglise keeles): Vanad vastasseisud uues valguses: Hiina infotegevuse mõju Balti riikides