Arktika tähtsus ühendusteena Aasia ja Põhjala-Balti regiooni vahel on kasvanud. Globaalne kliimasoojenemine avab uusi majandusvõimalusi piirkonna rikkalike maavarade ja Põhja meretee kasutuselevõtuks. Võimalustega käib paratamatult kaasas ka kohustus tagada Arktika rahumeelne, reeglitel põhinev ja keskkonna suhtes jätkusuutlik areng. See on keeruline väljakutse.
Suurvõimudel on piirkonnas strateegilised huvid, mis avalduvad rivaalitsemisena eriti USA ja Venemaa, aga üha enam ka USA ja Hiina vahel. Lisaks majanduslikule konkurentsile on tõusuteel ka keskkonda ja inimõigusi puudutavad mured, rääkimata sõjalistest pingetest, mis on taaskord Arktikaga seonduvalt jututeemaks saanud.
Arktikas aset leidvaid muutusi arvesse võttes käsitleb raamat võimalusi ja riske, mis kaasnevad ühenduvuse ja vastastiksõltuvuse kasvuga Põhjala-Balti regiooni ja Aasia riikide vahel. Raamat analüüsib Põhjamaade, Balti riikide ja teiste põhiliste osapoolte huvisid regioonis. Autorid pööravad erilist tähelepanu riikide majanduspõhisele võimule ehk majandusressursside ja -sidemete kasutamisele välispoliitilise võimu teostamisel. Analüüsitakse ka sellest tulenevate haavatavuste ja sõltuvuste ärakasutamist.
Raamat tutvustab lugejale esmalt Arktika ühenduvust puudutavat teoreetilist raamistikku. Järgnevad artiklid keskenduvad Venemaa, Hiina ja USA geopoliitilistele ja geoökonoomikal põhinevatele strateegiatele, uurides nendega kaasnevaid riske, tagajärgi ja ohuhinnanguid Põhjamaades ja Balti riikides.
Kas Arktika saatuseks on taaskord muutuda geostrateegilise rivaliteedi tandriks või on lootust, et ühenduvusel ja majandusgeograafial põhinev lähenemine toob endaga kaasa suurema lõimumise ja koostöö? Viimasest saaksid ühtlasi kasu nii suurriigid kui ka Põhjamaad ja Balti riigid.
Loe lähemalt inglise keeles: Nordic-Baltic Connectivity with Asia via the Baltic
