Alates heanaaberlikkuse ja koostööleppe sõlmimisest 2001 on jõutasakaal Hiina ja Venemaa vahel oluliselt nihkunud Hiina poole. Ent kahe riigi ühine vaenlasekuju ja tuumikhuvide vastastikune täiendamine on sama tugevad kui varem.
Kui Hiina-Vene suhteid ei saa nimetada liitlassuhteks, siis kuidas seda nimetada võiks ja kus on selle suhte piirid? Xi-Putini ajastul on ärevus ja ambitsioonid muutnud mugavuse telje vajaduse teljeks. Aga kas ‘strateegiline partnerlus’ osutub võimalikes konfliktides Taiwanis, Valgevenes või Ukrainas oluliseks või mitte? Kui palju mõju avaldab lähenemiste erinevus Kesk-Aasias ja Arktikas, kus Hiina tõus ei jäta kivi kivi peale? Mil määral jääb Venemaa soosima Hiina mõju tõusu – kas tuumapariteedini USAga, ja selle laiendusena ka Venemaa enesega?
Laadi alla ja loe (inglise keeles): How to Think about the Russia-China Partnership
