Taristuprojektid ei ole Pekingi mänguraamatus midagi uut, ent 21. sajandiks on neist saanud Hiina ülemaailmse mõjukuse oluline tunnusmärk. Traditsiooniline hiina vanasõna ütleb: „Kui tahad rikkaks saada, ehita esmalt tee“ (要想富，先修路).
2024. aastal teatati Kesk-Aasias kahest suurest raudteeprojektist, mis näitavad Hiina-Venemaa jõudude tasakaalu muutumist selles regioonis:
- Moskvast lähedale rajatav kolmepoolne Hiina-Venemaa-Kasahstani (CRK) terminal, mis teenindab seda järjest olulisemaks muutuvat rahvusvahelist logistikakoridori;
- uus Hiina-Kõrgõzstani-Usbekistani (CKU) raudtee, mis ühendab Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna Kesk-Aasia tihedalt asustatud Fergana oruga.
Mõlemad projektid peegeldavad Venemaa kaubanduslikku sõltuvust Hiinast, kuid on viinud erinevate tulemusteni. CRK koridor hõlbustab Hiina-Vene kaubandust. CKU jätab venelased kõrvale. Pekingil õnnestus murda Moskva esialgne vastuseis, kasutades ära Venemaa majanduslikku sõltuvust Hiinast ja teenides seeläbi eelise piirkondlikus konkurentsis. See analüüs uurib Kesk-Aasia uusi raudteid ja seda, mida need näitavad Hiina-Vene dünaamika kohta regioonis.
Peking ja Moskva konkureerivad Kesk-Aasias rahvusvaheliste transpordikoridoride kontrolli üle, hoolimata sellest, et retoorikas rõhutatakse koostööd. Kui CRK koridoril on Pekingi ja Moskva jaoks vastastikku kasulikke aspekte, siis CKU raudteest Moskvale kasu pole. Ehk mõlemad riigid jätkavad “strateegilist autonoomiat, mida toetavad nende endi geopoliitilised kalkulatsioonid“. Hiina-Vene väited vastastikku kasulikust koostööst võivad olla liialdatud.
CRK rahvusvaheline logistikakoridor ja CKU raudtee on eraldi projektid, millel on erinev mõju regionaalsele geopoliitikale, kuid mõlemad said tõuke ühest ja samast geopoliitilisest sündmusest – Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse. Kuigi eirata ei saa Kesk-Aasia riikide endi suurenevat võimekust, on siiski geopoliitiline reaalsus, et Hiina ja Venemaa mõjuvõim regioonis on muutumises.
Mõlema uue raudteega kaasnevad Venemaa jaoks erinevad riskid: Moskva regionaalse mõju kahanemine, Pekingi sõjaline ja majanduslik kasu, Kesk-Aasia riikide suutlikkuse kasv mitmevektoriliseks välispoliitikaks ning Venemaast sõltuvuse vähenemine. Moskva mõistab neid riske, kuid Ukraina sõja ajal tekkinud sõltuvuse tõttu Hiinast ei jää Kremlil muud valikut.
Kuigi Hiina ja Venemaa on seni Kesk-Aasias suutnud oma konkurentsi ja koostööd hallata, ei ole garantiid, et see jätkub. Kui nende suhe peaks purunema, võib uuest raudteetaristust majanduslikult ja sõjaliselt võimendatud Hiina tõsiselt Venemaa piirkondlikke huve ohustada. Kas Pekingi laienevad raudteeühendused ja tugevnev geopoliitiline positsioon Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja Usbekistanis jõuavad Moskva jaoks murdepunktini, saab veel näha.
Loe lähemalt (inglise keeles): Central Asia’s New Railways: Russia’s Pain, China’s Gain (PDF)
