Venemaa-Ukraina sõja tagajärjed Aasiale: Põhja-Korea esiletõus Venemaa ja Hiina vahelises tasakaalus

Venemaa pikaleveninud sõda Ukrainas kestab juba viiendat aastat ning Moskva võime oma sõjategevust jätkata sõltub üha rohkem Aasia partneritest – Hiina Rahvavabariigist ja Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist.

See on muutnud kõigi kolme riigi strateegilisi arvestusi. Venemaa on pöördunud laskemoona, rakettide ja inimjõu saamiseks Pyongyangi poole. Põhja-Korea on seda võimalust ära kasutanud oma tuumarelvastaatuse kindlustamiseks, omandades samal ajal tänapäevast lahingukogemust ja saades juurdepääsu tipptehnoloogiale. Hiina, kes on küll Põhja-Korea peamine majanduspartner, leiab nüüd, et tema mõjuvõim – eriti Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmisel – on vähenenud.

Kõige silmapaistvam sõja tagajärg on Põhja-Korea esiletõus võimekama, enesekindlama ja tulemuslikuma osalejana nii India ja Vaikse ookeani piirkonna kui ka Euroopa poliitikas. Mis siis piiraks Venemaa ja Põhja-Korea sõjalise koostöö edasist laienemist? See mõjutaks nii Euroopa kui ka Ida-Aasia julgeolekut. Arvestades Trumpi administratsiooni vastutulelikku hoiakut Moskva suhtes ning USA ja Põhja-Korea jätkuvat patiseisu, näib kogu mõjujõud Pyongyangi üle koonduvat peamiselt Hiina kätte. Hiina edasised käigud sõltuvad aga sellest, mil määral on Peking valmis taluma sõjalise tasakaalu muutust Korea poolsaarel.