Euroopa Liidu vaatest on suhetest Hiinaga tähtsamad vaid transatlantilised sidemed. Kuna Hiina on EL-i jaoks üks peamisi kaubanduspartnereid, on suhete keskpunktis pikalt olnud peamiselt majanduslikud võimalused. Siiski on EL viimastel aastatel suhted Hiinaga ümbermõtestanud ning kirjeldab nüüd Hiinat kolmes erinevas mõõtmes: koostööpartneri, majandusliku konkurendi ja süsteemse rivaalina. Üha rohkem räägitaksegi Hiinast kui süsteemsest rivaalist ja Euroopa majandusjulgeoleku mõjutajast. Sellest hoolimata jäävad Hiinast tulenevad julgeolekuriskid ELi Hiina-poliitikas endiselt tagaplaanile.
On aeg, et Euroopa Liit selle lünga kõrvaldaks ja määratleks Hiina selgelt ka julgeolekualase väljakutsena. See tähendaks ELi praeguse kolmeosalise lähenemise täiendamist neljanda ehk julgeolekumõõtmega. Tegemist poleks pelgalt retoorilise muudatusega, vaid vajaliku sammuga ELi poliitika kooskõlla viimiseks Hiinast tulenevate tegelike julgeolekuriskidega. See looks ELi ja liikmesriikide jaoks selge ühise aluse kujundamaks terviklikumat ja tasakaalustatumat Hiina-poliitikat ning süvendaks koostööd olukorras, kus erinevatel liikmesriikidel on Hiina suhtes sageli väga erinevad hoiakud ja huvid.
Loe lähemalt (inglise keeles): More Than a Systemic Rival: China as a Security Challenge for the EU
