Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pidanud Ukraina vastu täiemahulist sõda. Moskva on muutnud oma pahatahtlikku tegevust ja sekkumisi lääneriikide suunal, et õõnestada Kiievile antavat toetust.
Pahatahtlik tegevus ja hübriidsõja vahendid on sageli ebamäärase iseloomuga, mis teeb nende märkamise ja süüdlaste tuvastamise keeruliseks. Sama keeruline on kindlaks teha kasutatud vahendeid ning tõendada seost küberrünnaku, seda korraldavate valitsusväliste osalejate ja nende taga peituda võiva riigivõimuga. Venemaa kasutab nn halli alasse kuuluvat tegevust, mida demokraatlikel riikidel on keeruline tõkestada ning mis võimaldab saavutada edu suhteliselt odavate mittesõjaliste agressioonivahenditega. Demokraatia kaitseks võetud meetmetest hoolimata jätkab Venemaa halli alasse kuuluvat agressiooni.
Venemaa pahatahtlik tegevus ei ole võõras ka Prantsusmaale. Venemaa operatsioonid on omavahel tihedalt seotud, toetavad üksteist ja toimivad pikaajaliselt. Operatsioonid jätkuvad ka pärast seda, kui asukohariigi valitsus on need paljastanud. Alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on Venemaa Prantsusmaal korraldanud vähemalt kolm destabiliseerimiskampaaniat: RRN/Doppelgänger, Portal Kombat ja Matrjoška. Leidub veel teisigi kampaaniaid, mida ei ole küll veel ametlikult Moskvale omistatud, kuid mille puhul võib täheldada sarnaseid juba tuttavaks saanud tegutsemismustreid – näiteks on rüvetatud Taaveti tähe sümbolit ja holokausti mälestusmärki ning toodud kirstud Eiffeli torni juurde.
Venemaa on võtnud sihikule ka Prantsusmaa ülemereterritooriumid, õhutades kohalike elanike seas Prantsusmaa- ja imperialismivastaseid meeleolusid ning iseseisvustaotlusi. Lisaks püüdis Venemaa kahjustada Prantsusmaa rahvusvahelist mainet olümpia- ja paralümpiamängude sihikule võtmisega ning pingete ja terrorismihirmu süvendamisega.
Desinformatsiooni levitatakse ja pingeõhutusoperatsioone toetatakse ka sotsiaalmeedias ning riigi rahastatavates ülemaailmsetes teabekampaaniates, valitsuse ametlikes teabekanalites (nt välispoliitika ökosüsteem) ja kohalike esindajate kaudu välisriikides. Desinformatsiooni levitamiseks kasutatakse tehisintellekti ja veebiroboteid.
Sedamööda, kuidas on muutnud Venemaa tegevus, on viimase kahe ja poole aastaga muutunud ka Prantsusmaa reaktsioon. Nüüdseks on Pariis valmis astuma poliitilisi vastusamme,
- paljastama manipuleerimiskatseid ja kirjeldama avalikult nende sisu,
- suurendama Ukrainale antavat toetust ning
- tihendama Venemaa infotegevuse paljastamisel koostööd välispartneritega.
Prantsusmaa valitsus tunnistab pahatahtliku tegevuse toimumist ja omistab süü Venemaale. Pariis on välismaiste digisekkumiste vastu võitlemiseks loonud teenistuse (VIGINUM), mille töö on tuvastada ja analüüsida tegevust, millega mõjutatakse Prantsusmaa avalikku arutelu digiteemadel.
Ometi on tõenäoline, et pahatahtlik tegevus ja hübriidrünnakud sagenevad, kuna ei süüdijäämine ega ka Prantsusmaa võimalik vastureaktsioon ei heiduta Venemaad. Ehkki seni on Venemaa süvendanud pingeid peamiselt destabiliseerimiskampaaniatega, on alust kahtlustada, et edaspidi võetakse sagedamini tarvitusele ka vägivald.
Artiklis antakse soovitusi, kuidas reageerida Venemaa pahatahtlikule tegevusele riiklikul ja Euroopa tasandil ning sellele vastu astuda, kasutades juba praegu Prantsusmaa, ELi ja NATO käsutuses olevaid vahendeid ning neid ka täiustades. Vastumeetmete lõppeesmärk peaks olema muuta Venemaa hinnangut selle kohta, kui kalliks lääne ründamine maksma läheb.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Russian Malign Activities in France Since 2022: Stoking Tensions, Sowing Disorder, Disrupting Assistance to Ukraine (PDF)
