Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pidanud Ukraina vastu täiemahulist sõda. Moskva on muutnud oma pahatahtlikku tegevust ja sekkumisi lääneriikide suunal, et õõnestada Kiievile antavat toetust.
Loe rohkem
Iseseisev tuumaheidutus on olnud Prantsusmaa kaitsestrateegia alustala juba kuuskümmend aastat. Prantsusmaa tuumapoliitikat ning selle Euroopa ja liitlastega seotud mõõdet kiputakse mujal valesti mõistma, sealhulgas riikides, kes toetuvad oma julgeolekueesmärkide täitmisel Prantsusmaa sõjalisele abile.
Loe rohkem
Eesti võetud kohustus liikuda kliimaneutraalsuse poole ja samaaegne riikliku julgeoleku tugevdamine tekitavad vajaduse arendada ja võtta kasutusele uusi süsinikuvabu või vähese süsinikuheitega taskukohaseid, turvalisi ja ohutuid kohalikke energiaallikaid. Üha enam on levinud seisukoht, et tuumaenergia on hädavajalik tööriist kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ka tulevase süsinikdioksiidivaba energiavarustuse kestlik komponent. Seetõttu kaalub Eesti ametlikult võimalust võtta kasutusele uue disainiga väikemoodulreaktorites (SMR) toodetud tuumaenergia.
Loe rohkem
“Suur pauk ja vaatame, kuhu tolm lendab. Alustab suurelt ja ronib sealt allapoole,” iseloomustas Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik Vikerraadio “Uudis+” 7. märtsi saates Prantsusmaa president Emmanuel Macroni valitsemisstiili tulla välja suurte ideedega, mis pooled prantslastest välja vihastavad ning teise poole mõtlema panevad.
Loe rohkem
NATO suurendatud kohaloleku (eFP) lahingugrupp Eestis võtab 2019. aastal vastu kolmanda roteeruva prantsuse pataljoni.
Loe rohkem
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on liider, keda Euroopa praegu vajab, kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
