Raporti eesmärkideks on selgitada Ukraina tugevdamist, kerksust ja meelekindlust langetada ise oma otsused vaatamata suurele asümmeetriale võimusuhetes ning sellele, kuidas Venemaa kasutab ära riigi haavatavust ja lõhestatust. Lisaks kirjeldab raport, miks president Volodõmõr Zelenski on Venemaale ühtaegu nii võimalus kui ka probleem ning toob välja Läänele vajalikud ja realistlikud eesmärgid.
Loe rohkem
Raamatuarvustus: Pille Petersoo & Marek Tamm (eds.), Monumentaalne konflikt: mälu, poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis (Tallinn: Varrak, 2008), Journal of Baltic Studies 40(1): 163-165.
Loe rohkem
Harvardi poliitikateadlane Samuel P. Huntington suri möödunud aasta jõululaupäeval, ent tema tees tsivilisatsioonide paratamatust kokkupõrkest tekitab Mumbai pommiplahvatuste ja Gaza raketiraksatuste taustal endiselt elevust.
Loe rohkem
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Loe rohkem
2. aprillil saabub Vladimir Putini viimane suur etteaste rahvusvahelisel areenil Venemaa presidendi rollis – osalemine NATO tippkohtumisel Bukarestis. Vene delegatsioon olla juba praegu broneerinud (piltlikult väljendudes) pooled Rumeenia pealinna hotellid. Kuid asi on puht-tseremoniaalsest kenitlemisest kaugel. Seoses Putini käiguga Bukaresti hõljub õhus tugev annus intriigi.
Loe rohkemKommunismi laiba otsingud jätkuvad, nagu Jüri Luige ning Poola ja Balti riikide europarlamentääride (vt AR-M276_20080123_162141.pdf) hiljutistest üleskutsetest nähtub. Ellu on kutsustud Eesti Mälu Instituut, et hakata puhastama Nõukogude okupatsiooniaastate talle ja vanade kommarite asemel saavad sel vabariigi aastapäeval Eesti presidendilt aumärgi rinda teiste hulgas hoopis ajakirjanik Anne Applebaum, ajaloolane Norman Davies ja režissöör Andrzej Wajda, kelle kõigi töödest on Euroopa senisest õiglasema ajalookirjutuse ja kommunismipärandi lahtituulutamise temaatika taustal siingi varasemalt juttu olnud.
Käisin eelmisel nädalal ida-eurooplaste mäluvõitluse tagamaid tutvustamas USA ühes omanäolisemas ülikoolis – New Yorgi New School for Social Research’is toimunud kollektiivse mälu teemalisel konverentsil.
Loe rohkemAutor: Jüri Luik, diplomaat
Täna otsustas Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu toetada ettepanekut moodustada Euroopas sooritatud kommunismi kuritegude uurimiseks rahvusvaheline komisjon. Nimetet idee pärineb suursaadik Jüri Luigelt, kes tegi asjaomase ettepaneku RKK väljaandmisel ilmuva kuukirja Diplomaatia veebruarinumbris. Et Diplomaatia artiklid ilmuvad internetis mõningase, kuid teadliku viivitusega, toob RKK Jüri Luige kõnealuse kirjutise alljärgnevalt ära oma ajaveebis. Nii Diplomaatias ilmunu kui ka käesolevas ajaveebis avaldatu väljendavad autori isiklikke vaateid ja seisukohti. (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, RKK).
Loe rohkemVäisasin mõned päevad tagasi Pariisis, sealses Saksa ajaloo instituudis toimunud esinduslikku ajalooseminari kommunismi pärandist ja mäletamisest Euroopas. Seminari korraldas erinevaid Euroopa ülikoole ühendav koostöövõrgustik European Network on Contemporary History (euroakronüümiga EURHISTXX), mis püüab edendada Euroopa riikide lähiajalugude euroopalikumas raamis käsitlemist, püüdes samas vältida teleoloogilise ühise Euroopa ajaloo lõksu langemist. Tegu on sestap pigem Euroopa ajaloolasi ühendava kui mingit ühtset Euroopa ajalugu tabada ja kirja panna püüdva uurimisvõrgustikuga.
Loe rohkemMilline peen iroonia, et kõikidest võimalikest päevadest “nimetas” Dmitri Medvedjev Vladimir Putini Venemaa peaministriks just täna.
Seejuures ei pea ma üldsegi silmas asjaolu, et president “palub” mõnel inimesel hakata peaministriks kuid enne, kui parlamendivalimised on üleüldse toimunudki. Millistel valimistel peaks selguma nendesinaste valimiste võitja (või võitjad), kes siis isekeskis valitsuse moodustavad ning peaministri isikus kokku lepivad.
Petersoni Rahvusvahelise Majandusuuringute Instituudi vanemteadur Anders Åslund – staažikas Ukraina ja Venemaa sündmuste jälgija – avaldas sellel nädalal analüüsi äsjastest Ukraina valimistest.
Muuhulgas pakub Åslund välja ka “teekaardi” Ukraina edasiseks reformimiseks.
See koosneb viiest punktist (lihtsuse mõttes refereerit inglise keeles):
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
