detsember 12, 2024

Raudne Leviaatan: Venemaa raudteevõrgustik sõjas Ukraina vastu

EPA/Scanpix
Lasketiirust naasvad Vene tankid. Krimm, 16. veebruar 2022.
Lasketiirust naasvad Vene tankid. Krimm, 16. veebruar 2022.

Venemaa on ajalooliselt olnud „raudteeimpeerium“, tuginedes oma raudteedele, et ühendada maailma suurima riigi tohutut maa-ala. Raudteeliinid on Venemaa maismaaoperatsioonide ja sõjamajanduse jaoks üliolulised logistikateed, mängides keskset rolli sõjategevuses nii Tsaari-Venemaal kui ka Nõukogude Liidus.

Raudteevõrk on alati olnud Venemaa sõjategevuse toetamisel kesksel kohal. Oma kolossaalse suuruse tõttu on raudteevõrk osutunud ka ülimalt haavatavaks, langedes tihti nii Ukraina vägede kui ka Venemaa ja Valgevene opositsiooni rünnakute ohvriks. Olles teadlik sellest puudujäägist, on Venemaa alates 2014. aastast investeerinud selle toetamisse märkimisväärseid ressursse, võimaldades Vene raudteevägedel säilitada ja toetada raudteelogistika süsteemi, kandes samal ajal Ukraina rünnakute ja Lääne sanktsioonide raskusi.

Sõda Ukrainas illustreerib selgelt logistika kriitilist tähtsust kaasaegses sõjapidamises, näidates, kuidas infrastruktuuri hävitamine või häirimine võib tõsiselt mõjutada riigi sõjalist võimekust. Sõja jätkudes püüab Venemaa järjekindlalt haarata kontrolli Ukraina raudteesõlmede üle, et oma vägede logistikat lihtsustada. Ukraina omalt poolt on suutnud Venemaa tarneliinid oma vasturünnakute ja üha võimekamate sõjalise infrastruktuuri vastu suunatud löökidega ahendada, avaldades sellega survet ka eesliiniüksustele.

Kiiresti muutuva rindejoone taustal on raske ennustada, kas raudteelogistika osutub Venemaa armee selgrooks või selle Achilleuse kannaks. Sõja saatus võib olla sama palju raudteevägede ja drooniüksuste kätes rindejoonte taga kui maavägede kätes lahinguväljal.

Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Iron Leviathan: Russia’s Rail Network in its War against Ukraine (PDF)