Ukraina ühinemise mõju ELi majandusele: Ukraina lisandväärtus

Põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna abil on Ukraina lõimimine ELi majandusruumiga 2022. aasta veebruarist märkimisväärselt edenenud. Vastuseks Venemaa sissetungile avas EL ajutiste autonoomsete kaubandusmeetmete kaudu kiiresti ja täielikult oma turu Ukraina kaupadele ning võttis kasutusele ajutise kaitse direktiivi mehhanismi, mis on võimaldanud rohkem kui neljal miljonil Ukraina põgenikul ELis elada ja töötada.

Tänu jätkuvale kiirele tegutsemisele on alust oodata, et ELiga ühinemise ajaks, mis on esialgu veel teadmata, on Ukraina senisest palju ulatuslikumalt ELiga lõimitud. Nagu see uuring näitab, on Ukraina ELiga ühinemisel mõningatest raskustest hoolimata tohutu vastastikuse majandusliku kasu potentsiaal.

Autorite hinnagul tuleks silmas pidada järgnevaid aspekte:

• Kaupade vaba liikumine. Autonoomsete kaubandusmeetmetega ajutiselt tagatud täielik juurdepääs ELi turule ei ole põhjustanud suuri muutusi ELi impordis ega ühtse turu toimimises üldisemalt. Et ka tulevikus turuhäireid vältida, tuleks Ukraina ühinemislepingusse sisse kirjutada üleminekuajad Ukraina kaupade täielikuks turulepääsuks neis ELi liikmesriikides, mis võivad olla impordi järsu suurenemise suhtes haavatavad.
• Teenustekaubanduse täielikul liberaliseerimisel on eeldatavasti veelgi suurem kaubandussuhteid soodustav mõju, eriti ELi liikmesriikidele, kus ollakse praegu kõige skeptilisemad. Teenuste valdkonnas on Ukraina peamised partnerid Saksamaa ja Poola, kuid kaubavahetus teiste oluliste partneritega, sealhulgas Eestiga, on alates ELi ja Ukraina põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu jõustumisest pidevalt suurenenud. Seega peaks turu vastuvõtuvõime olema piisav.
• Kapitali vaba liikumine. Arvestades Ukraina finantssektori ja kapitaliturgude mahajäämust, tuleks seaduste ja poliitiliste otsustega luua kindel alus finantsteenuste valiku suurendamiseks ja laiemaks kättesaadavuseks. Lihtsustatud kapitali liikumine hõlbustab oluliselt äritegevust ja kaubavahetust ning äriliste ja mitteäriliste maksete tegemist Ukraina ja ELi vahel.
• Töötajate vaba liikumine. Seni, kuni Ukrainast saabuvad töötajad rahuldavad neid vastuvõtvate ELi liikmesriikide tööjõuvajadusi, leevendavad nad tööjõupuudust ja pakuvad kohalikele töötajatele täiendust, mitte ei asenda neid.
• Laienenud EL tarnijana maailmaturul. Ukraina võiks tugevdada ELi positsiooni esmatähtsate toorainete ja põllumajanduslike põhitoodete pakkujana ning olla kasulik tehnoloogia vallas oma tärkava IKT-sektori ja üha arenevate IT-teenuste alaste oskuste ja oskusteabega.

Ukraina ülesehitamine ja jätkusuutlik taastumine on keeruline ning nõuab märkimisväärset rahalist toetust. Kui aga kõiki asjaolusid ettenägelikult ja põhjalikult kaaluda, võiks Ukraina ühinemine ELiga mitte ainult parandada Ukraina olukorda, vaid ka tugevdada ELi positsiooni maailmaturul.

Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Impact of Ukraine’s Accession on the EU’s Economy: The Value Added of Ukraine (PDF)

Artikkel on viies projekti „Ukraina ELiga liitumise poliitiline ja majanduslik mõju ELile ja Eestile“ uurimus, mille RKK tegi koostöös Brüsselis asuva Euroopa Poliitikauuringute Keskuse ning Ukraina Konjunktuuri- ja Poliitikainstituudiga. Multidistsiplinaarne uurimisrühm hindab Ukraina ELiga ühinemise võimalikku mõju poliitikale, julgeolekule, institutsioonidele, majandusele ja eelarvele. Projekti juhib RKK asedirektor dr Kristi Raik ja toetab Eesti välisministeerium.

Loe ka projekti teisi publikatsioone (inglise keeles):

• Ukraina ühinemise potentsiaalne mõju ELi eelarvele ja kontrollimehhanismide olulisus
• Ukraina liikmesuse mõju ELi institutsioonidele ja sisemisele jõudude tasakaalule
• Euroopa kiire tõus geopoliitiliseks jõuks: Ukraina liikmesuse võimalik mõju ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikale
• E-integratsiooni maraton. Ukraina liikmesuse võimalik mõju ELile: digitaliseerimine ja küberturvalisus