Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on andnud uue hoo vahepeal seiskunud Euroopa Liidu laienemisprotsessile. Nii Ukraina kui ka teiste kandidaatriikide puhul on ELi vastuvõtmiseni pikk tee. Siiski on kasulik juba praegu uurida, kuidas hakkab Ukraina võimalik liikmesus mõjutama ELi ja Eestit.
Loe rohkem
2022. aasta raputas läänemaailma ärkvele. Globaalse lõuna reaktsioon Ukraina sõjale tõi esile Venemaa püsiva mõjuvõimu Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Loe rohkem
Diplomaatia hakkab oma artikleid avaldama ainult veebis. Nii saame Eesti välis- ja julgeolekupoliitikale olulisi teemasid kajastada operatiivsemalt ning pakkuda lugejale rohkemat.
Loe rohkem
Kantsler Willy Brandti idapoliitika (Ostpolitik) vaimus pidas Saksamaa kaubandussidemeid Venemaa ja Hiinaga tähtsamaks kui nende riikidega seotud geopoliitilisi ohtusid. Loodeti, et autokraatlikud majanduspartnerid liberaliseeruvad lõpuks ja „muutuvad kaubanduse mõjul“. Nüüd on Berliinis juba pea aasta puhunud muutuste tuuled.
Loe rohkem
Venemaa kavandatud võidukas sõjaline erioperatsioon, millega loodeti Ukraina pealinn Kiiev vallutada kolme päevaga, on kestnud juba peaaegu üheksa kuud. Samal ajal, kui Ukraina relvajõud jätkavad võitlust vaenlasega lahinguväljal, peavad juristidest võitlejad aitama Ukrainat, et tagada neile õiguslik kaitse Venemaa ebaseadusliku kallaletungi eest, ja võtma toimepanijad vastutusele.
Loe rohkem
Pärast seitset aastakümmet liberaalset korda ja kolme aastakümmet Ameerika unipolaarsust võib olla raske ette kujutada, et praegune reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem, mida toetavad liberaalsed normid ja väärtused ning mis toimib mitmepoolsete institutsioonide najal, võib lõpuks anda teed millelegi radikaalselt teistsugusele. Pekingi poliitiline ja intellektuaalne eliit on aga asunud aktiivsesse arutellu uue maailmakorra loomise üle.
Loe rohkem
Venemaa on suurvõim ning piirnevad riigid näevad selgelt naabri otsustavust oma mõjuvõimu säilitamise püüdel. Venemaa huvid on sageli seotud väliste probleemidega järjest kaootilisemas maailmas, kuid isegi põgus pilk Habarovskile, Valgevenele ja Lõuna-Kaukaasiale toob fookusse asjaolu, et probleemide allikad asuvad ka Venemaa enda territooriumil.
Loe rohkem
Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.
Loe rohkem
70 aastat tagasi, 25. juunil 1950 algas Korea sõda. 17. juulil, 67 aastat tagasi sõlmiti ajutine vaherahu, mis lõpetas aktiivse sõjategevuse, kuid pole rahuldava lahenduseni jõudnud tänapäevani.
Loe rohkem
Majandusliku ebavõrdsuse ja finantsoligarhia vastu võidelnud Occupy liikumise algatanud väljaande Adbusters kaasasutaja ja peatoimetaja, Eesti juurtega Kalle Lasn räägib üleilmseks paisunud liikumise kujunemisloost ja mõjust, aga ka uute, teistsuguste poliitiliste arengute – populismi, polariseerumise – tagamaadest ning kuidas noored vaatavad murega tulevikku.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
