Pärast seitset aastakümmet liberaalset korda ja kolme aastakümmet Ameerika unipolaarsust võib olla raske ette kujutada, et praegune reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem, mida toetavad liberaalsed normid ja väärtused ning mis toimib mitmepoolsete institutsioonide najal, võib lõpuks anda teed millelegi radikaalselt teistsugusele. Pekingi poliitiline ja intellektuaalne eliit on aga asunud aktiivsesse arutellu uue maailmakorra loomise üle.
Loe rohkem
Venemaa on suurvõim ning piirnevad riigid näevad selgelt naabri otsustavust oma mõjuvõimu säilitamise püüdel. Venemaa huvid on sageli seotud väliste probleemidega järjest kaootilisemas maailmas, kuid isegi põgus pilk Habarovskile, Valgevenele ja Lõuna-Kaukaasiale toob fookusse asjaolu, et probleemide allikad asuvad ka Venemaa enda territooriumil.
Loe rohkem
Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.
Loe rohkem
70 aastat tagasi, 25. juunil 1950 algas Korea sõda. 17. juulil, 67 aastat tagasi sõlmiti ajutine vaherahu, mis lõpetas aktiivse sõjategevuse, kuid pole rahuldava lahenduseni jõudnud tänapäevani.
Loe rohkem
Majandusliku ebavõrdsuse ja finantsoligarhia vastu võidelnud Occupy liikumise algatanud väljaande Adbusters kaasasutaja ja peatoimetaja, Eesti juurtega Kalle Lasn räägib üleilmseks paisunud liikumise kujunemisloost ja mõjust, aga ka uute, teistsuguste poliitiliste arengute – populismi, polariseerumise – tagamaadest ning kuidas noored vaatavad murega tulevikku.
Loe rohkem
Eesti on seni olnud üsna tagasihoidlik Aasia turgude vallutamisel. Eesti eksportartiklid Aasia suurima majandusega riiki Hiinasse moodustasid ainult 1,28% ekspordist 2018. aastal, samas kui Hiinast imporditud kaupade osakaal moodustas 3,67%.1
Loe rohkem
Ajakirja Diplomaatia peatoimataja, kolumnist Erkki Bahovski heitis Postimehe palvel pilgu peale Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa koalitsioonileppele. Tema hinnang: esmapilgul Eesti välis- ja julgeolekupoliitikas suuri muudatusi ei tule.
Loe rohkem
“Kõige olulisem küsimus on Eesti ja Venemaa motivatsioon kohtuda kõrgeimal tasemel. Eesti püüab näidata, et on avatud ega pelga Venemaaga suhelda, kuigi kahepoolsed suhted olemuslikult ei muutu,” kommeneetris Rahvsuvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu 7. aprillil Postimehes ilmunud arvamusloos.
Loe rohkem
“Miks Krimm nii lihtsalt ära anti ning millised olid Vladimir Putini juhitud Venemaa motiivid viis aastat tagasi ja nüüd? Kas on rahvusvahelisi mõjukaid hoobasid, millega oleks võimalik tänast Venemaad agressiivselt kursilt tagasi pöörata või vähemalt ohjeldada?” uuris Ainar Ruussaar Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurilt ja staažikalt diplomaadilt Reine Oidekivilt.
Loe rohkem
“Suur pauk ja vaatame, kuhu tolm lendab. Alustab suurelt ja ronib sealt allapoole,” iseloomustas Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik Vikerraadio “Uudis+” 7. märtsi saates Prantsusmaa president Emmanuel Macroni valitsemisstiili tulla välja suurte ideedega, mis pooled prantslastest välja vihastavad ning teise poole mõtlema panevad.
Loe rohkem