Uues kuues Diplomaatia
Diplomaatia hakkab oma artikleid avaldama ainult veebis. Nii saame Eesti välis- ja julgeolekupoliitikale olulisi teemasid kajastada operatiivsemalt ning pakkuda lugejale rohkemat.
Loe rohkemDiplomaatia hakkab oma artikleid avaldama ainult veebis. Nii saame Eesti välis- ja julgeolekupoliitikale olulisi teemasid kajastada operatiivsemalt ning pakkuda lugejale rohkemat.
Loe rohkemKantsler Willy Brandti idapoliitika (Ostpolitik) vaimus pidas Saksamaa kaubandussidemeid Venemaa ja Hiinaga tähtsamaks kui nende riikidega seotud geopoliitilisi ohtusid. Loodeti, et autokraatlikud majanduspartnerid liberaliseeruvad lõpuks ja „muutuvad kaubanduse mõjul“. Nüüd on Berliinis juba pea aasta puhunud muutuste tuuled.
Loe rohkemVenemaa kavandatud võidukas sõjaline erioperatsioon, millega loodeti Ukraina pealinn Kiiev vallutada kolme päevaga, on kestnud juba peaaegu üheksa kuud. Samal ajal, kui Ukraina relvajõud jätkavad võitlust vaenlasega lahinguväljal, peavad juristidest võitlejad aitama Ukrainat, et tagada neile õiguslik kaitse Venemaa ebaseadusliku kallaletungi eest, ja võtma toimepanijad vastutusele.
Loe rohkemPärast seitset aastakümmet liberaalset korda ja kolme aastakümmet Ameerika unipolaarsust võib olla raske ette kujutada, et praegune reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem, mida toetavad liberaalsed normid ja väärtused ning mis toimib mitmepoolsete institutsioonide najal, võib lõpuks anda teed millelegi radikaalselt teistsugusele. Pekingi poliitiline ja intellektuaalne eliit on aga asunud aktiivsesse arutellu uue maailmakorra loomise üle.
Loe rohkemVenemaa on suurvõim ning piirnevad riigid näevad selgelt naabri otsustavust oma mõjuvõimu säilitamise püüdel. Venemaa huvid on sageli seotud väliste probleemidega järjest kaootilisemas maailmas, kuid isegi põgus pilk Habarovskile, Valgevenele ja Lõuna-Kaukaasiale toob fookusse asjaolu, et probleemide allikad asuvad ka Venemaa enda territooriumil.
Loe rohkemKreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.
Loe rohkem70 aastat tagasi, 25. juunil 1950 algas Korea sõda. 17. juulil, 67 aastat tagasi sõlmiti ajutine vaherahu, mis lõpetas aktiivse sõjategevuse, kuid pole rahuldava lahenduseni jõudnud tänapäevani.
Loe rohkemMajandusliku ebavõrdsuse ja finantsoligarhia vastu võidelnud Occupy liikumise algatanud väljaande Adbusters kaasasutaja ja peatoimetaja, Eesti juurtega Kalle Lasn räägib üleilmseks paisunud liikumise kujunemisloost ja mõjust, aga ka uute, teistsuguste poliitiliste arengute – populismi, polariseerumise – tagamaadest ning kuidas noored vaatavad murega tulevikku.
Loe rohkemEesti on seni olnud üsna tagasihoidlik Aasia turgude vallutamisel. Eesti eksportartiklid Aasia suurima majandusega riiki Hiinasse moodustasid ainult 1,28% ekspordist 2018. aastal, samas kui Hiinast imporditud kaupade osakaal moodustas 3,67%.1
Loe rohkemAjakirja Diplomaatia peatoimataja, kolumnist Erkki Bahovski heitis Postimehe palvel pilgu peale Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa koalitsioonileppele. Tema hinnang: esmapilgul Eesti välis- ja julgeolekupoliitikas suuri muudatusi ei tule.
Loe rohkem