NATO tuleb euroopastada, et säilitada alliansi heidutusvõime Venemaa vastu ajal, mil USA juhtimine on parimal juhul kõhklev ja halvimal juhul saamatu. Ülesanne ei ole võimatu, kuid selle täitmine pole ka kiire ega lihtne. Euroopastamist tuleks viivitamatult edendada.
Külma sõja järgne üleatlandiline julgeolekukoostöö ei ole lõppenud, vaid jõudnud uude ajaloolisesse järku. Autonoomse kaitse saavutamine Euroopas võtab aega kümnendeid, mis tähendab et keskmise pikkusega ja pikaajaliste lahenduste leidmiseks tuleb pidada kõnelusi USA-ga. Euroopa suurem kaitseautonoomia tähendab loomulikult ka suuremat poliitilist autonoomiat suhetes Venemaaga: klassikalised NATO lähenemised – sõjaliste heidutuste vaheldumine poliitiliste kõnelustega – tuleb kohandada uue, Ameerika juhtimiseta alanud ajastuga.
Ameerika ebakindel juhtroll ja Venemaa vägede ülekaal NATO piiril teevad euroopastamise vajalikuks neljas valdkonnas:
- tavapärase lahinguvõime tugevdamine alliansi võimekusnõuete täitmiseks;
- eelpaigutatud vägede suurendamine, et tugevdada heidutusvõimet ja leevendada võimalikke viivitusi täiendusvägede saabumisel;
- strateegiliste eeltingimuste ja teadlikkuse suurendamise võimekuse loomine suurema autonoomia saavutamiseks;
- Prantsusmaa ja Suurbritannia tuumaheidutuse laiendamine võimaliku Euroopa ühiskasutusleppe loomiseks.
EL saab NATOt toetada, eeldusel et liidu arvukad kaitseprojektid ja tööstussoodustused lisavad NATO sõjalisele võimekusele väärtust kõigis neljas euroopastamise valdkonnas. Euroopa ja EL-i parim diplomaatiline taktika on näidata eeskuju, kõneleda leebelt ja öeldut taasrelvastumisega toetada. Poliitiline ja tööstuslik killustatus tähendab, et Euroopa ei täida kaitsepoliitika küsimustes endiselt täit potentsiaali, kuid ühise sõjalise valmisoleku suurendamise ja eelkõige eelpaigutatud vägede tugevdamisega saab seda oluliselt korvata.
Euroopa peaks puudused kõrvaldama kõigis kollektiivkaitsega mittehõlmatud valdkondades ning stimuleerima kaitsetööstust ja turu integratsiooni, suurendama sõjaväelist liikuvust ning viima ellu kõik missioonid, mis ei ole kaetud artikliga 5. Tuleks luua autonoomne suutlikkus artikkel 5 kohustuste täitmiseks: juhtimine ja kontroll, strateegilised eeltingimused ning luure, seire ja reke (ISR), samuti EL-i lahinguväed ja võimalusel ka Euroopa tuumaheidutuse kaasrahastamine.
Euroopastamine on ainus viis, kuidas USA tähelepanu mõnevõrra Euroopal hoida. Käes on aeg üles ehitada Euroopa maaväed, et tõrjuda Venemaa agressiooni ja näidata USA-le, et strateegiliste vahendite ja ISR-i jagamine on neile jätkuvalt kasulik. Euroopa julgeoleku laamad liiguvad endiselt ja USA ei tundu veel valmis, et meid lõplikult hüljata.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Toward a Europeanised NATO (PDF)
