Ehkki Hiina Rahvavabariigi (HRV) tegevusse ja eesmärkidesse on hakatud suhtuma pragmaatilisemalt ja varasem naiivsus on kadumas, on Hiinale suunatud poliitika endiselt puudulik. Alahinnatakse kaudseid ohte, näiteks asümmeetriliste kaubandussuhete või ühesuunalise andmevooga kaasnevaid tagajärgi. Samuti ei teadvustata, et Rahvavabariigi seadusandlus toetab, mitte ei piira Hiina Kommunistliku Partei võimu, ning üksikisikute ja ettevõtete vabaduste kaitsmise asemel kohustab seadus neid vajadusel koostööle.
HRV kasutab militaarsektori toetamiseks ka tsiviilsektori ressursse, seda suures mastaabis. Hiina tsiviil- ja militaarvaldkonna läbipõimitus on eriti asjakohane Eesti-Hiina teaduskoostööst rääkides. Eesti ei tohi alahinnata enda teadustegevuse taset ega võimalust, et teaduskoostöö liigub hiljem tsiviilkasutusest edasi, ning panustab tahtmatult Hiina sõjalise võimekuse arengusse. Sidemeid, mis selle võimalikkust näitlikustavad on näiteks tuvastustehnoloogia vallas, aga ka materjaliteaduses avaldatud publikatsioonides osalenud teadlastel.
Kuna seda võimalust ei saa välistada ega kontrollida, on oluline luua tööriist teaduskoostöö turvalisuse ennetavaks hindamiseks. See peaks põhinema teadmistel Hiina ja Eesti eripäradest ning toetuma varasematele sarnastele tööriistadele ja eri valdkonna ekspertide teadmistele. Tarvis on selget juhendit mitte ebamääraseid süüdistusi ja piiranguid, et Eesti-Hiina teaduskoostöö saaks jätkuda vabas õhkkonnas.
Laadi alla ja loe: Eesti-Hiina suhete asümmeetrilisus, teaduskoostöö ja kaudne oht (PDF)
Publikatsioon valmis projekti „Hiina tehnoloogia hiinastamisest, kriitilise sõltuvuse tekitamisest ning Aasiast lähtuvatest küberohtudest ja küberkoostöö võimalikkusest” raames. Projekti partner on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute suund ja projekti toetab Välisministeerium.