Eesti poliitikute seas on laialdane üksmeel, et Euroopa Liidu laienemine on kasulik nii julgeoleku tagamiseks kui ka majandusliku heaolu tõstmiseks. See puudutab eriti Ukrainat, aga kehtib ka teiste kandidaatriikide puhul. Siiski on parteide vahel erisusi selles, kui tugevalt laienemist toetatakse ning milliseid kompromisse ollakse selleks valmis tegema.
Erinevalt mõnest teisest liikmesriigist ei ole Eesti poliitilises debatis nii prominentsel kohal Ukraina liitumise majanduslikud mõjud, sest Eesti põllumajandussektor on väike ja Ukraina ei ole Eesti jaoks tugev majanduskonkurent. Lisaks on küll oodata, et Eesti rahalised toetused ELi eelarvest vähenevad, ent Eesti majandustase on lähenemas ELi keskmisele ning seetõttu oleks tegemist vaid niigi toimuva protsessi kiirendamisega.
Venemaa sõda Ukrainas ning ELi välispoliitika pantvangi võtmine ühe liikmesriigi poolt on pannud rohkem Ida-Euroopa poliitikuid ja eksperte mõtisklema, kas tuleks kasutusele võtta kvalifitseeritud häälteenamusega (KHE) otsustamine ka teatud Ühise Välis- ja Julgeolekupoliitika küsimustes. Siiski ei saa öelda, et Eestis oleks toimunud meelemuutus, sest nii valitsus kui ka parteid eraldi toetavad vetoõiguse säilitamist. Veelgi vähem on Eesti parteide seas soovi vähendada Euroopa Komisjoni suurust ja loobuda kindlast volinikukohast, pidades seda üheks viisiks, kuidas väikeriigid saavad Euroopa asjades rohkem kaasa rääkida.
Valitsus ja kõik parteid on veendunud, et uusi riike võib vastu võtta vaid juhul, kui kandidaatriigid on punkt-punkti pealt täitnud kõik laienemistingimused — mitte poliitilise hea tahte märgina. See kehtib ka Ukraina kohta, mille puhul poliitikud hoiatavad, et ei tohi anda ukrainlastele võltslootust, justkui ELi laienemine saab olema kiire ja valutu protsess.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): No Gain Without Pain: Estonia’s views on EU enlargement (PDF)
