NATO euroopastamine: Kriisiohje ja koostöine julgeolek

Iga märk sellest, et USA ei pruugi enam olla valmis täitma NATOs võetud kohustusi, muudab Euroopa haavatavamaks. USA võimalik taandumine kriisiohjest ja koostöisest julgeolekust ehk NATO kahe põhiülesande täitmisest või USA surve, et NATO neist ülesannetest täielikult loobuks, võib samas avada uusi võimalusi. NATO Euroopa liikmesriigid võivad võtta täieliku vastutuse poliitiliselt ja sõjaliselt vähem nõudlike ülesannete eest. See võib olla kas samm vastutuse võrdsema jagamise poole USA ja Euroopa vahel NATO sees või ajutine üleminekulahendus, kuni Euroopa Liit need ülesanded üle võtab.

USA 2025. aasta riikliku julgeoleku strateegia ja 2026. aasta riigikaitsestrateegia järgi võiks NATOs kujuneda uus tööjaotus. USA vastutaks endiselt tuumaheidutuse eest ja osaleks vahetus sõjalises kaitses, eurooplased annaksid aga suurema osa kollektiivkaitseks vajalikest tavavägedest ning vastutaksid kriisiohje ja koostöise julgeoleku eest.

Suurem vastutus kriisiohje eest parandaks ka Euroopa riikide suutlikkust korraldada oma julgeolekut Euroopa Liidu raames, sealhulgas arendada autonoomset kaitsepoliitikat, ning tegutseda väljaspool NATOt, näiteks tahtekoalitsiooni raames, kui see peaks alustama operatsiooni Ukrainas.

USA kahtlused, kas kriisiohje ja koostöine julgeolek peaksid kuuluma NATO ülesannete hulka, tõstatavad küsimuse, kas neid ülesandeid oleks otstarbekam täita mõnes muus raamistikus. Näiteks võiks kujuneda tööjaotus, mille puhul NATO tegeleks üksnes kollektiivkaitsega ning kriisiohje ja koostöise julgeolekuga seotud ülesanded võtaksid enda kanda teised osalised, sealhulgas Euroopa Liit. Üldjoontes ongi juba seda teed mindud, eeskätt Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel ning Ukraina sõjale reageerimisel. Euroopa Liit on ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames käivitanud ja juhtinud üle tosina sõjalise operatsiooni, sealhulgas Berlin Plusi kokkulepete alusel toimuv operatsioon Bosnia ja Hertsegoviinas. Ukraina sõjale reageerimisel on Euroopa Liit näidanud, et suudab julgeolekuvaldkonnas tõhusalt tegutseda, rakendades mitmesuguseid kriisiohje ja koostöise julgeoleku meetmeid alates sanktsioonidest kuni relvatarnete rahastamise ja Ukraina vägede väljaõpetamiseni. Seetõttu oleks mõeldav ja ka praktikas võimalik, et Euroopa Liit võtab üle vastutuse Kosovos tegutseva KFORi eest ning saab Ukraina peamiseks partneriks ja toetajaks.

Loe lähemalt (inglise keeles): Europeanising NATO: Crisis Management and Cooperative Security | No. 3