Täiemahulise sõja esimestel nädalatel teatas Ukraina, et Moskva võimud küüditavad okupeeritud aladelt lapsi ja kavandavad nende lapsendamist Venemaal. Hiljem on ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Parlament ja USA välisministeerium Ukraina süüdistusi kinnitanud. Teadaolevate ohvrite hulk kasvab päev-päevalt ning hinnangute kohaselt küündib riigist välja saadetud laste arv juba sadadesse tuhandetesse. Ometi ei ole selle sõjakuriteo peatamiseks tehtud piisavalt ja kahjuks ongi sellises olukorras võimalik vähe ära teha.
Sõja alguspäevil kõlama hakanud süüdistused riiklikult toetatud inimröövide kohta on Kremli enda väljaütlemiste ja Putini 2022. aasta mais avaldatud otsuse valguses tõeks osutunud. Ilmsiks on tulnud selgesõnalised ja dokumenteeritud suunised, mis näevad ette perekondade lõhkumist, filtreerimislaagrite võrgustiku loomist, laste füüsilist ja psühholoogilist survestamist ja küüditamist ning lõpuks ebaseaduslikku lapsendamist. Leidub üha rohkem tõendeid selle kohta, et tegu on hoolikalt ette valmistatud ja kavandatud kampaaniaga.
Selle sõjakuriteo kaasosalised pole mitte ainult riigiametnikud, vaid ka tavakodanikud. Vene inimesed esitavad Ukrainast pärit laste lapsendamiseks vabatahtlikult taotlusi, saavad selle eest rahalisi soodustusi ja jagavad laste „ümberkasvatamise“ lugusid meelsasti ka meediaga. Riikliku kampaania eesotsas on Venemaa presidendi volinik laste õiguste alal, kes on näidanud teistele eeskuju ja lapsendanud Mariupolist pärit lapse.
Avalik etendus ei ole üksnes riikliku propaganda teenistuses, vaid seda kasutatakse ka relvana Ukraina-vastases psühholoogilises sõjas. Kõik see sarnaneb suuresti paljude ajaloost tuttavate genotsiidisündmustega. Juhtumiuuringus selgitatakse, miks Venemaa suur küüditamis- ja inimröövilaine on genotsiidile vastav sõjakuritegu ja miks seda tuleb ka rahvusvahelises õiguses käsitleda just genotsiidina.
Ukraina on lubanud menetleda iga üksikjuhtumit ja vastutusele võtta iga sõjakurjategija, kuid riiki ootab ees pikk ja piinarikas kohtuprotsesside jada. Lisaks praegu toimuva kuriteo tõendite uurimisele võetakse siinses analüüsis kokku sõja võidule järgnevad katsumused ja pakutakse neile lahendusi. Samal ajal on vaja korraldada nii piiriüleseid otsingu- ja päästeoperatsioone kui ka luua kodumaale naasnud laste ja nende perede ühiskonda lõimimise taristu.
Kõigepealt aga peavad Ukraina ja tema liitlased hoolitsema selle eest, et Venemaale ei jääks ühtegi põgenemisteed, mida valitsev režiim võiks kasutada uute võigaste kuritegude toimepanemiseks.
Lae alla ja loe (inglise keeles): The Stolen Children (PDF)
