2024. aasta 11. märtsi keskpäeval heisati NATO peakorteris Rootsi lipp, et tähistada pidulikult üht Venemaa Ukraina-vastase sõja üllatavamat tulemust. Vene agressiooni ja sellega kaasnevate julgeolekuohtude tõttu loobusid Rootsi ja 2023. aasta aprillis NATO-ga liitunud Soome aastakümneid kestnud neutraaliteedipoliitikast, et saada alliansi 31. ja 32. liikmesriigiks. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) uuringuaruandes analüüsitakse nende muutuste tagajärgi peamiselt Balti riikide kaitse vaatenurgast.
Kuigi Soome on oma relvajõudude ülesehitamisel lähtunud iseseisvast toimetulekust mis tahes sõjalise agressiooniga, kallutas Venemaa täiemahulise rünnaku jõhkrus Ukrainas avalikku arvamust kiiresti ja märkimisväärselt NATO liikmesuse poole ja riigijuhid läksid sellega ruttu kaasa. Avalik arvamus muutus kiiresti ka Rootsis, kuid sealset arutelu mõjutas tugevalt Soome vältimatu liikumine alliansi poole, mis õõnestas Rootsi jätkuva mitteühinemise loogikat. Kaks riiki esitasid taotluse NATO-ga liitumiseks samal päeval, 2022. aasta mais.
Soomest ja Rootsist on liitlastena Põhja-Balti regiooni julgeolekule palju kasu. Nende ühinemine tugevdab NATO-t poliitiliselt, sest loob Põhja-Euroopas suure bloki riikidest, mis kuuluvad üldjoontes samadesse julgeolekuorganisatsioonidesse ja mõtlevad julgeolekust ühtemoodi. Operatiivtasandil täidab nende liitumine suure lünga NATO territooriumis, vähendades Balti riikide isolatsiooni ja haavatavust ning andes NATO vägede ülematele palju rohkem võimalusi valmistuda potentsiaalseks konfliktiks Venemaaga ja sellega toime tulla. Taktikalisel tasandil lisavad nad NATO arsenali nüüdisaegsed ja võimekad relvajõud.
Sellegipoolest toob ühinemine kaasa väljakutseid ja riske. Siirdavate maavägede loomine on mõlema riigi puhul NATO liikmesusnõuete täitmise kõige keerulisem praktiline väljakutse. Veel raskemaks võivad aga osutuda vaimsed ja kultuurilised takistused.
Soome jaoks on peamised väljakutsed sõltumatu, äärmiselt iseseisva ja nii riigijuhtide kui ka elanikkonna silmis väga kõrgelt hinnatud kaitsemudeli kollektiivkaitse vajadustega kohandamine ning liidu ühist julgeolekut ähvardavatest ohtudest, eelkõige Venemaast, avalikumalt rääkimine, et tugevdada liitlaste ühtekuuluvust. Rootsis nähti neutraalsust mitte ainult määrava osana riigi maailmapoliitilisest identiteedist, vaid ka omanäolise demokraatia ja heaoluriigi väljaarendamiseks hädavajaliku elemendina. Need ideed on Rootsi ühiskonnas sügavalt juurdunud ja vaimne üleminek liitlasriigi staatusele võib osutuda pikaks ja keerukaks.
Üks riske on, et kahe tugeva liitlase lisandumine võib jätta teistele liitlastele või nende avalikkusele mulje, nagu oleks Põhja-Balti regiooni heidutus- ja kaitsemeetmed lõpuni välja arendatud ega vajaks rohkem tähelepanu. Samuti võib Soome ja Rootsi ühinemisest saadav kasu realiseeruda vaid osaliselt, kuna vähemalt vahetult liitumisele järgnevatel aastatel kavatsevad nad valida tagasihoidliku lähenemise. Näiteks laseks Rootsi käest hea võimaluse, kui keelduks Põhja-Balti regioonis juhtrolli võtmast.
Lisaks võib Soome ja Rootsi pühendumus Põhjamaade tugevale piirkondlikule identiteedile olla küll praktilise julgeoleku- ja kaitsekoostöö edendamiseks kasulik, kuid pärssida nende tegevust Balti regioonis ja seetõttu Balti riikide julgeolekule halvasti mõjuda. Nende riikide põhjamaise ja Läänemere riigi identiteedi vahel ilmnesid pinged juba siis, kui hakati arutama nende rolli NATO operatiivtasandi juhtimisstruktuuris. Ja viimaks veel üks oht: Soome ja Rootsi pakutava lisandväärtuse üle käinud arutelus tuli vahel välja ebamäärane jutt „strateegilisest sügavusest“, mis võib viidata sellele, et nad peavad teiste liitlaste territooriumi kuidagi vähem oluliseks. See ei aitaks kaasa tõkestusheidutusele NATO kirdepiiril.
Kuigi Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga toob Balti riikide julgeolekule ja kaitsele palju kasu, tuleks neid riske ja väljakutseid teadvustada, et saaksime nendega tegeleda. Uuringuaruandes antakse Soomele ja Rootsile alliansiga integreerumisel mitmeid soovitusi.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Newest Allies: Finland and Sweden in NATO (PDF)
