Eesti militaaruuringute teadusajakirja Sõjateadlane värske numbri avab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee artikkel Eesti riigikaitse määratlemisest kõrgema taseme strateegiadokumentides.
Artiklikogumik on ajendatud uurimisprojektist, mis kuulub RITA-programmi ning algatati Kaitseministeeriumi, Riigikantselei ja Siseministeeriumi tellimusel. Kogumik on pühendatud laiapindse riigikaitse käsitlustele Eestis ja selle esimeses artiklis avab doktor Ivo Juurvee Eesti riigikaitse laia käsituseni jõudmise tagamaid. Kui rootslased kõnelevad oma süsteemi silmas pidades totaalkaitsest (ingl total defence) ja soomlased avarast julgeolekust (ingl comprehensive security), siis Ivo Juurvee artiklist selgub, et Eestis on aastate jooksul sarnase sisu tähistamiseks kasutatud erinevaid sõnakujusid, mille valik ei ole olnud süsteemne.
“Niisiis, milline on Eesti riigikaitse? Öeldakse, et heal lapsel mitu nime. Sõna lai võiks selles nimes esineda ja kõige korrektsem oleks riigikaitse lai käsitus. Nii Riigikogu kui ka valitsuse dokumentides on definitsioone kasutatud pigem sporaadiliselt, mis teeb nendest juhindumise keerukaks. /…/ Miks on erinevad terminid käibesse läinud? Eelkõige sellepärast, et kuigi dokumente koostavad ja kõnesid kirjutavad ametnikud ja kaitseväelased, on nemadki inimesed. Küllap võib sünonüümide rohkuse taga olla parema stiili kasutamise soov, mida ei saa ette heita,” kirjutab Juurvee. Kokkuvõtvalt, toetudes intervjuudele dokumente koostanud praktikutega, jõuab Ivo Juurvee soovituseni, et korrektseim oleks läbivalt kasutada terminit riigikaitse lai käsitus.
Dr Ivo Juurvee on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uurimisprogrammi „Julgeolek ja kerksus“ juht.
Loe artiklit siit: Juurvee_Riigikaitse_käsitus
