Küberajateenistus on üsna uus nähtus ja sellele terminile ei ole ühtset selgitust. Küberajateenijad võivad täita mitmeid ülesandeid, sealhulgas tehniline küberturvalisus ja küberkaitse ning IT-tugi, programmeerimine ja arendus. Samuti võivad nad teenida traditsioonilisematel aladel, näiteks side, luure ja isegi sotsiaalmeedia.
Raporti eesmärk on tuvastada parimad tavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alase hariduse ja/või kogemusega ajateenijate ja reservväelaste kasutamiseks, võttes arvesse nende piiratud teenistusaega. Uuritakse küberajateenijate ja -reservväelaste teenistusse kutsumist, väljaõpet ja rakendamist kuues riigis: Taanis, Eestis, Soomes, Norras, Rootsis ja Šveitsis.
Analüüsitud riikides ületab küberajateenistusse kandideerivate vabatahtlike arv kaitseväe vajaduse, mistõttu otsest vajadust sellist tüüpi teenistuse atraktiivsemaks muutmiseks ei ole. See võib aga muutuda, sest mitmed riigid plaanivad aastast küberajateenijate tellimust suurendada. Raporti koostamiseks tehtud intervjuude käigus leiti, et küberajateenijad läbivad sõduri baaskoolituse, mis vastab üldiselt kõigi ajateenijate tavapärasele baaskoolitusele. Alles pärast baaskoolituse läbimist saavad küberajateenijad erialase väljaõppe, sealhulgas küberoperatsioonide kohta. Mitmete uuritud riikide relvajõud teevad koostööd ülikoolidega ja on sõlminud või kavatsevad sõlmida partnerlussuhted erasektoriga. Mõned riigid võimaldavad küberajateenijatele väljaõpet, mis annab neile kutsetunnistuse või ülikooli ainepunkte.
Anname raportiga riigikaitselistele ametkondadele soovitusi, mis tooks kasu relvajõududele ja üksikutele ajateenijatele, kuid ka akadeemilistele asutustele ja erasektorile.
Täismahus raporti Küberajateenistus: kogemused ja parimad tavad valitud riikidest leiab RKK ingliskeelselt kodulehelt.
