juuni 18, 2020

Vabatahtlikud Eesti riigikaitses: võimalused tõsta ühiskondlikku vastupanuvõimet kriisideks

Ekspress Meedia/ Scanpix

Poliitikapaber annab ülevaate vabatahtlike kaasamise põhimõtetest ja võimalustest ning aruteludest Eesti riigikaitses 2020. aasta esimeses pooles: vabatahtlike õiguste laiendamine eriolukorras, väljaõpe, kattuvad rollid ja sisekaitse reservi loomise algatus.

COVID–19 pandeemia vastane võitlus Eestis näitas, et eriolukordades vajab riik motiveeritud ja hästi ettevalmistatud vabatahtlike lisajõude. Riigikaitse vabatahtlikke ja sektorite koostööd hindab oluliseks ka NATO, et laiendada tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) võimalusi kogu ühiskonda hõlmava laiapindse vastupanuvõime ja heidutushoiaku tugevdamiseks liikmesriikides.

Riigikaitse ja siseturvalisuse vabatahtlikud, Kaitseliidu liikmed, abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad, täidavad olulist rolli ühiskonna teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisel võimalikeks kriisideks, olles omamoodi “sillaks” riigiasutuste ja kodanikuühiskonna vahel. Seetõttu otsivad ministeeriumid ja ametkonnad pärast kriisi aktiivselt täiendavaid võimalusi vabatahtlike kaasamiseks riigikaitsesse.

Nagu iseloomustas abipolitseinike õiguste laiendamise eelnõu arutelu Riigikogus 2020. aasta aprillis, on oluline tagada riigi poolt kaasatavate vabatahtlike ülesannetele vastava eriväljaõppe ja kvalifikatsioonihindamise arendamine. Selle toetamiseks ja vabatahtlike kaasamise arendamiseks laiapindse riigikaitse mudelis teeb poliitikapaber muuhulgas ettepaneku luua vastav kompetentsikeskus koostöös Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia ja Kaitseliidu kooliga.

Täismahus poliitikapaberi Volunteers in Estonia’s Security Sector: Opportunities for Enhancing Societal Resilience leiab RKK ingliskeelselt kodulehelt.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar