Selles raportis vaadeldakse, kuidas Venemaa valmistus täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse. Täpsemalt uuritakse Venemaal ja Ukrainas tehtud ettevalmistusi ning pingutusi infoväljal ja Hiina- suhete arendamist.
Loe rohkem
Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Loe rohkem
Robotplatvormid, tehisintellekt ja autonoomsete funktsioonidega relvad on saanud kaitseuuenduste keskseks osaks. Suurriigid püüavad uudse tehnika toel saavutada ja säilitada potentsiaalsete vastaste ees strateegilisi eeliseid. Ent arenenumate tehisintellektipõhiste lahenduste tulemusel ei muutu keerukamaks mitte ainult tehnika, vaid ka sellega kaasnevad probleemid.
Loe rohkem
Kreml ei ole varjanud, kui tähtsaks ta peab välispoliitika vahendina sõjalist jõudu. Kõige ilmselgemalt on seda kasutatud Gruusias alates 2008., Ukrainas alates 2014. ja Süürias alates 2015. aastast. Venemaa on teiste, sealhulgas Balti riikide kimbutamiseks sageli kasutanud sõjalisi meetmeid ilma päriselt sõda kuulutamata.
Loe rohkem
Sarja neljandas lühiülevaates analüüsib Martin Hurt Venemaa relvajõudude saavutusi Ukrainas ning võrdleb neid NATO olemasolevate vägede ja võimetega.
Loe rohkem
Praegune Itaalia valitsus toetab tugevalt Ukraina jõupingutusi Venemaa sissetungi vastases võitluses. See peaminister Mario Draghi juhtimisel mobiliseeritud toetus on tähelepanuväärne, arvestades Itaalia ühiskonnas levinud arusaamu Venemaast ja Ukrainast. Itaalia avalikku diskursust on aastaid mõjutanud Kremli huve soosivad ja Ukraina huve kahjustavad strateegilised narratiivid.
Loe rohkem
Venemaa investeerib mitmesuguste ülihelikiirusega relvasüsteemide arendusse. Need võivad sihtmärgini lennata enam kui viiekordse helikiirusega, teha tõrjesüsteemide vältimiseks manöövreid ja tabada sihtmärki väga täpselt.
Loe rohkem
NATO liidrid palusid tippkohtumisel juunis 2021 Brüsselis peasekretär Jens Stoltenbergil juhtida uue strateegilise kontseptsiooni visandamise protsessi, mille osas peaks kokku lepitama järgmisel kohtumisel Hispaanias 2022. NATOle esitavad väljakutse Venemaa, Hiina ja NATO lõunanaabrid. Kas uue kontseptsiooniga leitakse tasakaalustatud vastused?
Loe rohkem
Venemaa sõjalistelt õppustelt, -operatsioonidelt ja kaitsetööstusnäitustelt on näha, et järjest enam õhu-, maa- ja mereplatvorme on mehitamata. Läänemaailma vaatlejad on mõned eksemplarid maha kandnud, pidades neid selgeks läbikukkumiseks ja ebarealistlike püüdluste näiteks, omamoodi Potjomkini küla laadseks demonstratsiooniks. Küll aga ei saa eitada, et Venemaa kaitsevaldkonna juhtidel, sõjalistel teoreetikutel ja praktikutel on suur huvi erineva autonoomiatasemega robotite sõjalise rakendamise vastu ülesannete täitmiseks.
Loe rohkem
Vahemere piirkonnas paikvad liitlased eeldavad õigustatult, et NATO võtab ohte sama tõsiselt nii ida- kui lõunasuunal. NATO peab välja töötama ja rakendama lõunale suunatud kõikehõlmava strateegia ja plaani, mis sisaldab konkreetseid eesmärke, ühiseid tegevusi ja ressursse. Alliansi sidusus ja solidaarsus sõltub suurel määral liitlaste võimest saavutada neid eesmärke. Kirde-ääreala liitlased on valmis oma osa täitma, kuid Vahemere liitlased omavad teadmisi ja ekspertiisi, mida on vaja nende regiooni strateegia määratlemiseks.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
