Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)

SIPA / Scanpix

Roomast Kiievisse, Moskva kaudu: Venemaa strateegilised narratiivid Itaalia avalikkuses

Praegune Itaalia valitsus toetab tugevalt Ukraina jõupingutusi Venemaa sissetungi vastases võitluses. See peaminister Mario Draghi juhtimisel mobiliseeritud toetus on tähelepanuväärne, arvestades Itaalia ühiskonnas levinud arusaamu Venemaast ja Ukrainast. Itaalia avalikku diskursust on aastaid mõjutanud Kremli huve soosivad ja Ukraina huve kahjustavad strateegilised narratiivid.

Loe rohkem
TASS/Scanpix

NATO ülihelikiirusega katsumus

Venemaa investeerib mitmesuguste ülihelikiirusega relvasüsteemide arendusse. Need võivad sihtmärgini lennata enam kui viiekordse helikiirusega, teha tõrjesüsteemide vältimiseks manöövreid ja tabada sihtmärki väga täpselt.

Loe rohkem

Vene militaarrobotite areng: teooria, praktika ja järeldused

Venemaa sõjalistelt õppustelt, -operatsioonidelt ja kaitsetööstusnäitustelt on näha, et järjest enam õhu-, maa- ja mereplatvorme on mehitamata. Läänemaailma vaatlejad on mõned eksemplarid maha kandnud, pidades neid selgeks läbikukkumiseks ja ebarealistlike püüdluste näiteks, omamoodi Potjomkini küla laadseks demonstratsiooniks. Küll aga ei saa eitada, et Venemaa kaitsevaldkonna juhtidel, sõjalistel teoreetikutel ja praktikutel on suur huvi erineva autonoomiatasemega robotite sõjalise rakendamise vastu ülesannete täitmiseks.

Loe rohkem

NATO lõunanaabruskond: allianss vajab strateegiat lõuna pool asuvate piirkondade suhtes

Vahemere piirkonnas paikvad liitlased eeldavad õigustatult, et NATO võtab ohte sama tõsiselt nii ida- kui lõunasuunal. NATO peab välja töötama ja rakendama lõunale suunatud kõikehõlmava strateegia ja plaani, mis sisaldab konkreetseid eesmärke, ühiseid tegevusi ja ressursse. Alliansi sidusus ja solidaarsus sõltub suurel määral liitlaste võimest saavutada neid eesmärke. Kirde-ääreala liitlased on valmis oma osa täitma, kuid Vahemere liitlased omavad teadmisi ja ekspertiisi, mida on vaja nende regiooni strateegia määratlemiseks.

Loe rohkem

Intervjuu: Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?

Kreeka ja Türgi erimeelsused merevaldustes ulatuvad juba põlvkondade taha, aga on senini lahendamata. Mida ägedamaks konkureerimine Vahemere idaosa maagaasivarude üle muutub ning mida enam Türgi poliitiliselt isoleerub, seda sõjaliselt ohtlikum olukord on. Püüame koos Istanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Dimitrios Triantaphyllouga mõista, mida on selles vanas tülis uut ja miks see just viimasel ajal on nii tuliseks muutunud. Samuti käsitleme kahe NATO liikmesriigi suhete kokkuvarisemist, Euroopa Liidu reageerimist, mõlema riigi mureküsimusi ja laiemat rahvusvahelist tausta, mis on pingeid soodustanud.

Loe rohkem