NATO liidrid palusid tippkohtumisel juunis 2021 Brüsselis peasekretär Jens Stoltenbergil juhtida uue strateegilise kontseptsiooni visandamise protsessi, mille osas peaks kokku lepitama järgmisel kohtumisel Hispaanias 2022. NATOle esitavad väljakutse Venemaa, Hiina ja NATO lõunanaabrid. Kas uue kontseptsiooniga leitakse tasakaalustatud vastused?
Praegu kehtiv 2010. aastast pärit kontseptsioon on selgelt vananenud. Kui uus versioon peab juhtima alliansi läbi järgmise kümnendi, tuleb seal käsitleda laia teemaderingi. Ilmselt neist olulisim on prioritiseerida ja leppida kokku reaktsioonides erinevatele geograafilistele ja Euro-Atlandi turvalisust ohustavatele väljakutsetele, mis lähtuvad peamiselt Venemaalt, Hiinast ja NATO aladelt lõunasse ja kagusse jäävatelt riikidest. Liitlased ei ole nende ohtude ja väljakutsete ulatusele alati selgelt otsa vaadanud, ega ka sellele, mis peaks olema NATO roll nendega tegelemisel, ja see on toonud alliansi sees kaasa pingeid.
Käesolev analüüs vaatleb Baltikumi huvisid selles küsimuses ja võrdleb neid teiste liitlaste ametlike seisukohtade ning liitlasriikide mõtteliidrite arvamustega. Analüüs tuvastab laiapõhjalise konsensuse Vene ohu tõsiselt võtmise vajaduse ja NATO rolli osas jätkuvalt heidutada ja vajaduse puhul ka kaitsta Venemaa vastu. Samas on selge, et NATO peab rahuldama ka teiste liitlaste julgeolekuvajadusi – ja tegelikult ka Baltikumi omi -, võttes tõsiselt julgeolekuohte Hiinast ja lõunast. Tasakaal peaks olema võimalik, aga kuna USA pöörab üha enam tähelepanu India ja Vaikse ookeani piirkonnale, siis on vältimatu järeldus, et Euroopa liitlased peavad rohkem panustama.
Laadi alla ja loe RKK analüüsi (inglise keeles): NATO’s New Strategic Concept