Balti riigid lähtuvad oma julgeolekukaalutlustes juba ammu Venemaa sõjalise agressiooni ohu hindamisest Euroopas, kuid sellegipoolest mõjus 2022. aasta veebruaris Ukrainas vallandunud täiemahulise sõja jõhkrus ja ulatus šokina. Sõda on ajendanud kolme Balti riiki veelgi suurendama oma kaitsekulutusi ja kiirendama riigi kaitsevõime ülesehitamist.
Selles analüüsis kirjeldavad Eesti, Läti ja Leedu autorid hiljutisi arengusuundasid oma koduriigi kaitsevaldkonnas, keskendudes eelkõige 2014. aasta Krimmi annekteerimisele ja Venemaa agressioonile Ida-Ukrainas järgnenud ning viimase aasta jooksul algatatud suundumustele. Autorid käsitlevad muudatusi kaitsekulutuste rahastamises, kaitsepoliitikas, väestruktuurides, kaitsevaldkonna hangetes ja laiapindses kaitses ning sihtriikide täiendavat toetust kohapeal viibivatele liitlasvägedele.
Venemaa 2014. aastal alustatud sõda Ukrainas on lähendanud kolme Balti riigi kaitsepoliitikat ja ‑seisukohti, mille väljapaistvaim näide on kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamine Leedus ja Lätis. Autorid leiavad sellegipoolest, et kaitsekoostöö praktilises küljes on veel arenguruumi.
Lae alla ja loe (inglise keeles): Baltic Defence Development (PDF)
