Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maid käsitletakse Euroopas sageli ennekõike läbi julgeoleku prisma, ent julgeolekuprobleemide lahendamiseks on vaja keskenduda nende riikide majandusele ja sotsiaalsele arengule. Euroopa Liidu koostöö edendamise ja demokraatlike väärtuste levitamise vahendiks neis riikides on Euroopa naabruspoliitika (ENP). Kuigi negatiivsed arengusuunad regioonis peegeldavad ENP edutust, on selle eesmärgid endiselt tähtsad. Eesti jaoks on ENP oluline raamistik, mis loob solidaarsust erinevate liikmesriikide prioriteetide vahel ja paneb paika ühised eesmärgid.
Raport analüüsib, kuidas planeerida Eesti edasisi samme lõunanaabruse riikides. Eestil puuduvad piirkonnas erihuvid, aga sealne tegevus aitab kaasa laiemate välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Eesti jaoks on olulised neli valdkonda: demokraatliku arengu toetamine, stabiilsuse tagamine, keskkonnahoidlikkuse suurendamine ja üldise jõukuse kasv.
Raport soovitab Eestil keskenduda väikesele arvule väikeriikidest partneritele ja selgelt defineeritud tegevustele, mis lõunanaabruse riike ja ühiskondi vahetult kõnetavad. Eesti koostööpartneriteks sobivad enim Liibanon, Jordaania, Tuneesia ja Maroko, mis on suhteliselt väikesed ja stabiilsed riigid. Lisaks võimalusele toetuda Euroopa Liidu vahenditele tasub Eestil arendada nende riikidega ka kahepoolseid suhteid, sest regionaalsed organisatsioonid on vastavate riikide vaatest teisejärgulised.
Demokraatia ja õigusriigi põhimõtete toetamine on oluline kogu regioonis, eriti aga Tuneesias, kus kohalikule tasandile suunatud arenguabi aitaks pidurdada viimastele aastatel toimunud liikumist demokraatia nõrgenemise kursil. Liibanonis ja Jordaanias tõstetakse esile majanduskoostööd, haridusvaldkonna parendamist ja riigisüsteemide digitaliseerimist, kus Eestil on olemas riigiasutuste ja ühiskonna struktuuride reformimise kogemus.
Eesti diplomaatiline kohalolu on piiratud kõigis neis riikides, mistõttu on vaja enam tähelepanu pöörata kaasakrediteeringute tugevdamisele ja suuremale mehitatusele. Abiks võib olla ka Tallinnas resideeruvate valdkondlike erisaadikute (kliima- ja energiapoliitika, küberjulgeoleku, inimõiguste ja rände ning hariduse alal) aktiivsem kasutamine. Raport soovitab ka leida koostöövõimalusi Põhjamaadega, kes on Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas kanda kinnitanud.
Laadi alla ja loe: Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega (PDF)
